Uus metsanduse arengukava: puitu tuleb rohkem kasutada
Metsanduse arengukava 2011–2020 eelnõu on plaanis avalikustada keskkonnaministeeriumi kodulehel Internetis www.envir.ee.
Arengukava on jätkuks senisele, mis oli koostatud aastaiks 2002–2010.
Jutt käib kavast, mida koostatakse valitsuse korralduse alusel ja mille kinnitab Riigikogu.
Mitmes mõttes ohtusid
Metsamaa pindala on viimase poole sajandi jooksul kasvanud kaks ning tagavara kaks ja pool korda.
Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal suureneb pidevalt, kuid puitu kasutatakse viimastel aastatel järjest vähem. Praegune raiemaht on vaid pool optimaalsest.
Kui selline suund jätkub, hakkab see Eesti metsandust ohustama: väheneb metsade juurdekasv ja süsiniku sidumise võime, kvaliteetsete sortimentide osakaal, kahaneb metsaomanike tulu ja metsasektori konkurentsivõime. Pikemas vaates väheneb nii ka metsanduse jätkusuutlikkus.
Kliimamuutuste leevendamiseks on metsa roll kõige tõhusam siis, kui metsad on pidevalt suure juurdekasvu seisundis ja kui puitu, mis on taastuv tooraine, kasutatakse CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel rohkem. Puidu kasutamine on ka üks võimalus saavutada ELi taastuvenergeetika eesmärke.
Eesti metsadest varutud puidu ja puittoodete väljavedu aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni m³ puidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta.
Kõige selle kõrval on mets tähtis elu- ja looduskeskkonna säilitaja.
Selleks on Eestis olemas rangelt kaitstavate metsade võrgustik koos puhveraladega. Majandusmetsades täidavad sama eesmärki järgmisesse raieringi jäetav lamapuit, allesjäetavad säilikpuud ja püsti jäetavad surnud puud.
Valmiva arengukava koostamise aluseks on olnud kokku lepitud arusaam, et metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning seda toetavat metsanduslikku haridust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.
Arengukava eelnõu põhieesmärgiks seati metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Sealhulgas lepiti kokku, et:
- Puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatakse puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses.
- Metsaressursi tootlikkuse säilitamiseks uuendatakse vähemalt pool uuendusraiealadest.
- Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja üle vaadatud rangelt kaitstavate metsade nimekiri.
Arengukava peasuunad
Arengukava koostamine on tähendanud vastuste otsimist küsimustele, mida teha, et tagada metsamajanduse elujõulisus, kaitsta keskkonna ja metsade looduslikku mitmekesisust, leevendada kliimamuutusi ja parandada metsanduse konkurentsivõimet.
Nende eesmärkideni jõudmiseks on kavandatud hulk tegevusi. Vaid mõned näited:
- Muudetakse seadustikku, et vähendada väikemetsaomanike metsakasutuspiiranguid, vältida metsaeralduste pindala vähenemist ja metsade killustumist ning soodustada hooldusraieid.
- Metsade kaitseks Eestisse jõuda võivate ohtlike kiirelt levivate võõrliikide vastu töötatakse välja ja rakendatakse nende avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteem.
- Analüüsitakse keskkonnaväärtuste turu loomise võimalusi ja metsaomanike võimalusi keskkonnateenuseid pakkuda.
- Analüüsitakse maksusüsteemi ja muudetakse seda, et tagada füüsilisest isikust metsaomanike õiglane maksustamine ja suurendada huvi metsade majandamiseks.
Kaks stsenaariumi
Andmaks paremat pilti võimalikust puidukasutusest, koostati järgnevaks kümneks aastaks võimalikud puidukasutuse stsenaariumid, kus uuendusraiete jaoks kavandati kaks puidukasutuse skeemi.
Maksimaalse puidukasutuse puhul eeldatakse, et kõik praeguseks küpsusdiameetri/küpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse kümne aasta jooksul maha.
Optimaalse puidukasutuse puhul arvutati välja jätkusuutlik kasutusmäär lähima 40 aasta kohta (2010–2050). See tagab suhteliselt püsiva, kuigi aastakümnete lõikes mitte võrdse puidupakkumise.
Kuigi enamik puidust varutakse uuendusraietega, on skeemides arvesse võetud ka harvendusraietest saadav puit.
Metsanduse arengukava koostamises osales hulk huvigruppe ja ametkondi.
Eesti aastane puidukasutus (mln tm)
- Arengukava 2010–2020
| Aktiivne stsenaarium | Mõõdukas stsenaarium |
| maksimaalne kasutus 22,0 | maksimaalne kasutus 14,9 |
| sellest okaspuu 12,2, lehtpuu 9,8 | sellest okaspuu 7,5, lehtpuu 7,4 |
| optimaalne 15,3 | optimaalne 12,0 |
| sellest okaspuu 8,3, lehtpuu 7,1 | sellest okaspuu 6,2, lehtpuu 5,8 |
- Võrdluseks arengukava 2002–2010
optimaalne kasutus 12,6 mln tm
sellest okaspuu 5,3, lehtpuu 7,3
Allikas: keskkonnaministeerium