Puuk jagab nakkust kahest otsast — peast ja peest
Terviseameti andmetel on tänavu esimestel kuudel diagnoositud 88 puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve juhtu. 2011. aastal sai borrelioosidiagnoosi 2 303 ja 2012. aastal 1 546 inimest, 2103. aastal 1 132, entsefaliidi kohta on vastavad arvud 250, 178 ja 114. Pea igaüks tunneb kedagi, kel on entsefaliidi või borrelioosiga mingil moel, olgu siis ise haigestununa või mõnd nakkuse saanud inimest teades, pistmist olnud.
Kohe ei juhtu midagi
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse osakonna juhataja Kersti Kink ütleb aga, et paanikaks pole põhjust: “Nakkushaigused kulgevad alati lainetena ja praegu on puuknakkused laineharja tipul.” Nii nagu inimesed, rändavad ka puugid tänapäeval aktiivsemalt kui vanasti.
“Oma kehalt puuki leides peaksite esmalt mõtlema sellele, kas olete end entsefaliidi vastu vaktsineerinud. Kui kaks süsti tehtud, on teil selle tõve vastu kaitse olemas ja muretsemiseks pole põhjust,” selgitab Kink. “Kui aga olete vaktsineerimata, tuleb ennast vähemalt nädal aega jälgida. Kohe ei juhtu midagi.” Vereanalüüse on mõtet teha alles teisel, isegi kolmandal nädalal pärast puugikontakti. Varem ei näita need midagi.
Entsefaliit toob põrguliku peavalu
Entsefaliit ehk ajupõletik saabub justkui gripp, pea- ja lihasvalude ning kõrge palavikuga umbes nädal pärast puugihammustust. Lisaks võivad esineda tasakaalu- ja nägemishäired koos lihaste halvatusega.
Ajupõletikku tekitab viirus, mida puuk eritab inimese verre süljega siis, kui oma saesarnased tundlad meie nahka lööb. Entsefaliit on haigus, mis ei saa märkamatuks jääda. Kui teil pea lihtsalt natuke tuikab ja valu paari päevaga mööda läheb, pole tavaliselt tegu puukentsefaliidiga. Puugi poolt põhjustatud piinarikas peavalu kestab 2–3 nädalat.
Lastel on sagedasem meningiit ehk ajukelme põletik. Väikelapsed põevad seda haigust harvem, haigestumus tõuseb eelkoolieas ja koolilastel.
Puukentsefaliidi vastu spetsiaalset ravimit pole, ravida saab ainult haigusega kaasnevaid haigusnähte. Enamik haigetest vajab ägeda kulu tõttu haiglaravi. Paranemine võtab aega kuid, taastusravi vajadusel kulub aega tunduvalt rohkem.
Ainus hea asi on see, et selle tõsise haiguse läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus ning vaktsineerimisele enam raha kulutama ei pea.
Vaktsineerimine on kallis: üks vaktsiiniannus maksab mööd Eestimaad ringi sõitvas vaktsineerimisbussis 28 eurot, see on 10 eurot rohkem kui möödunud aastal.
Esimesele annusele järgneb ühe kuu pärast teine ja 12 kuu pärast kolmas. Edasi tuleb vaktsineerimist ühe annuse kaupa korrata iga 3–5 aasta järel.
Lapsi võib vaktsineerima hakata aastaselt. Kink ja tema kolleegid nakkuskeskusest soovitavad alustada vaktsineerimist kolmandast eluaastast.
Mõlemad vaktsiinid, mida Eestisse tuuakse, on väga head. Jälgida tuleks vaid seda, et esimesed süstid tehtaks ühe ja sama vaktsiiniga.
Punane laik nahal head ei tähenda
Teine haigus, mida puugid levitavad, on borrelioos. Borrelioosi tekitab parasiit, kes satub inimese nahale koos puugi väljaheitega. Tavaliselt tekib puugihammustuse kohale roosakas punetava servaga laik, mis on natuke hell ning võib kergelt sügeleda.
“Kui puuk teid täna hammustas ja tema eemaldamise järel jäi sellele kohale väike punetav laiguke, siis see on tavaline nahaärritus. Muretsema peaks hakkama siis, kui 7–10 päeva pärast hammustust märkate, et roosakas laik tasapisi kasvab,” selgitab Kink. Siis tuleks arsti poole pöörduda, et välja selgitada, kas tegu võib olla algava puukborrelioosiga.
Kõige raskemad on juhtumid, kui inimene puuki üldse ei märkagi. “On täiesti võimalik, et ta jalutab üle keha ja jätab mälestuseks haigusetekitaja, kes naha alla poeb,” räägib arst.
Peamiselt armastavad puugid jalgu ja ka rindkere pehmemaid kohti. Põlveõndlates ja hüppeliigeste piirkonnas, kus on palju pindmisi veresooni, võib lööve olla väga intensiivne, punakaslillaka varjundiga ega sarnane esmapilgul üldsegi borrelioosiga.
Borrelioos võib kulgeda ka ilma punetava nahalaiguta. Tekitaja läheb kohe lihastesse, liigestesse ja närvikiududesse. Haigetel tekivad lihas- ja liigesvalud, vahel ühe kehapoole nõrkus.
“Meenub üks juuksurist patsient, kes kaebas, et ta ei saa tööd teha, sest ei jaksa kätt üles tõsta,” meenutab Kink. Borrelioosi lihas-liigesvorm tabab sagedamini just vanemaid inimesi, kel liigesed on muul moel eelnevalt juba kahjustatud.
Puugid ei armasta kõiki ühtemoodi
Borrelioosi jaoks on ravi antibiootikumide näol olemas, peab vaid kannatust varuma. Tõsine tabletikuur kestab 3–4 nädalat. Närvivormi ravitakse haiglas ja süstidega. Immuunsust haiguse läbipõdemisel ei teki.
Lastel leitakse puuke kõige enam pea piirkonnast. Seetõttu tekib neil ka punetav nahalaik sagedamini näo- ja kaelapiirkonda. Tüsistusena võib lisanduda näonärvi halvatus. Vanemad ei märka seda mõnikord enne, kui lapsel hakkab jook suunurgast alla valguma ja üks silm ei lähe enam kinni.
See, mille alusel puugid oma ohvreid valivad, pole lõplikult selge. Arvatakse, et suurt rolli mängib inimese kehalõhn.
“Mõni aasta tagasi tulid vastuvõtule pruut ja peigmees, kes olid ööbinud Aegna saarel. Mehe nahalt korjasime ära 30 puuki, naisel polnud ühtki. Ometi magasid nad ühes telgis,” ei oska arst puukide eelistusi kommenteerida.
Küll aga soovitab ta end enne metsa minekut puhtaks pesta ning lõhnaõli asemel puugitõrjevahendit kasutada. Pärast looduses käiku tuleks alati oma keha üle kontrollida ja seljas olnud riided teistest eraldi panna — ka riietelt võib puuk tuppa uitama sattuda.
Linnaski võib väga vabalt puuk nahale saada, sest linna kolinud vaheperemeeste — rebaste seljas jõuavad sinna ka puugid. Ka kassid on head puukide paljundajad.
Selleks et puuk inimese nahale kinnituks, peab ta olema eelnevalt kolmel korral mõne vaheperemehest imetaja verd imenud. Inimesele kinnitunud puuk võib olla ka imeväike.
“Ühe imiku põsele tekkinud musta täppi uurisid kaks arsti läbi luubi tükk aega, enne kui julgesid kinnitada, et see tõesti on puuk,” kirjeldab oma kõige väiksema puugi nägemise kogemust perearst Riin Lanno.
Kõige haigemad puugid elavad Läänemaal
Väga sageli võtavad inimesed arsti juurde minnes ka nahalt eemaldatud puugi kaasa. “Puuke me ei ravi, sestap pole neid mõtet ka kaasa võtta,” teeb aga Kersti Kink asja selgeks.
Nii entsefaliiti kui borrelioosi esines ka eelmisel sajandil, kuid hoopis vähem.
End naabritega võrreldes võime öelda, et Lätis on olukord samasugune nagu meil, Leedus on haigestumus väiksem, Soomes aga pea olematu, Rootsi lõunarannikul taas meiega võrreldav.
Eestis elavad kõige haigemad puugid Läänemaal ja Saaremaal, Ida- ja Lääne-Viru omad on võrreldes varasemaga tervemad. Nii näitab inimeste haigestumise statistika.
Mida teha kehalt puuki leides?
- Puugi eemaldamisel on peamiseks reegliks õrnus.
Pigistada puuki ei tohi, sest nii võib nahale sattuda putuka väljaheide ja sellega koos ka borrelioosi tekitav bakter.
- Pintsettidega tuleb puugil kaela juurest kinni võtta ja järsu pöörava liigutusega välja tõmmata. Kui juhtub, et puugi pea jääb sisse, siis jätkegi see sinna. Organism tõukab selle ise hiljem välja.
- Puhastage puugi kinnitumiskohta mingi desinfitseerimisvahendiga, ise nõelaga torkima hakata või traumapunkti pead eemaldama tormata pole mõtet.
Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla
