Eesti viie parima kliimariigi hulgas
Tänavu pani meie ilmastik paljudele lõunamaadelegi pika puuga: Saadjärve ääres säras päike kui Tšaadis, Ugandis paukus pikne nagu Ugandas.
Oli päevi, kui Vahemere saared olid palju vihmasemad Väinamere omadest. Õnneks pääses Valgamaa sellisest palavusest, mis valitses Volgamaal.
Üks kuumalaine teise järel lõi üle Eestimaa kokku: kui eelmisel palaval juulikuul 2006. aastal märgiti imena ära seitset päeva Võrus, kui õhusooja oli jutti üle 30 kraadi, siis nüüd mõõdeti seal 14 sellist päeva. Ja vaid kahel päeval (kuu alguses) langesid seal maksimumid allapoole 25 pügalat.
Ei teagi teist sellist suvekuud, kus pea kõigis meie ilmajaamades (Sõrve ja Roomassaare välja arvatud) oleks õhusoe ületanud maagilist 30 kraadi piiri.
Kõike seda tegid Venemaal nädalaid paigal püsinud kõrgrõhkkonnad, millele Saksamaal on pandud poeetilised nimed Zadok, Achilles, Beowulf…
Juuli Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati EMHIs rekordiline 21,8° (vähemalt Tartu 1865. aastast algavas vaatlusreas pole kuumemat heinakuud kirja pandud). Pikaajaline keskmine ehk norm (1971–2000) jääb tänavusest näidust tervelt 5,1 kraadi võrra maha.
Palavaima paigana püsis Võru 23 kraadiga, tunduvalt jahedam oli saartel (Ristnas 20,6 ja Sõrves 20,8°). Mitu ilmajaama said uue soojarekordi — nende hulgas ka Narva-Jõesuu 34,5 kraadiga, selle suve tipptulemusega.
Ida-Virumaa jäi kuivaks
Nagu suviti hoovihmade aegu ikka, olid vihmakogused riigi eri kohtades väga erinevad: Tallinnas sadas 147 mm (191% normist), Jõhvis vaid 6,6 mm (8%), sedagi kuu alguses. Pole siis mingi ime, et Ida-Virumaa viibib pidevalt äärmiselt suures tuleohus.
Äikesetormide ajal võisime näha ka tõelisi paduvihmasid — Tallinnas kahel korral (57 ja 30 mm ööpäevaga), Pärnus 52, Ruhnus 47 mm jne.
Sünoptikud said 15. juulil Tallinna linnavalitsuselt tänukirja ühe uputuse väga õigeaegse hoiatuse eest: hullemad tagajärjed jäid seekord tulemata.
Palju pahandust tegi äike ja sellega kaasnenud rahe. Murdusid puud, süttisid majad, hukkusid kariloomad. Mitmel juhul kirjutati lehtedes, et seda tegid trombid, keeristormid.
Tuulispasa ehk trombi ehk tornaadoga võis vast mõnes paigas tõesti tegu olla (Kadrinas olla pilvelehtrit nähtud), tavaliselt on kurja juureks ikkagi äikesepilvega sageli kaasnevad võimsad tuuleiilid.
Kui keegi näeb aga pikse ajal pilvest laskuvat lehtrit, kui puud on murtud või langenud risti-rästi ning kuni paarisaja meetri laiuses ribas, vaat siis on seal küll tegutsenud keeris. Tornaadosid registreeritakse Eestis igal aastal paar tükki, äikeselisel 1998. aastal oli neid juunis koguni 24 korral.
Ilmast mujal ja muiste
Lõuna-Ameerikas hukkusid inimesed külma-, Euraasias kuumalainetes. Venemaal muutusid palavusrekordid pea üle päeva. Bõkovo lennujaamas Moskva külje all mõõdeti näiteks 39,6°, vihma tuli aga 13% normist. Eestis veel viljaga häda pole, kuid Venemaal olevat juba viiendik saagist hävinud.
“Helsingi on täna haige!” võiks olla soomlaste popim lugu sel suvel (kui nad toda laulu teaksid!), sest seal maal mõõdeti uueks riigi kuumarekordiks 37,2 kraadi. Pakistan ägab paduvihmade käes — hukkunuid arvatakse olevat üle 1500.
Tartu kliimareas kuumuselt järgmine heinakuu oli kaugel 1914. aastal. (2010 — 22,6°, 1914 — 21,2°, vihma: 2010 — 44, 1914 — 36 mm).
Postimehes kirjutati toona: “Tormast. Põud on siin ümbruses nii suur, et kõik suve vili on ära põlenud ja üleüldse loodus selle kuiva ja palavuse käes palju kannatab. Kui ligemate päevade sees vihma ei tule, siis on näljaaastat oodata.”
Kunagi pole ilm nii hea kui tahaks ja nii halb kui näib.
