Augustikuu on Eesti riigile saatuslik kuu. Mis nägudega tulid Eesti Vabariigi mahamüüjad Moskvast koju tagasi 1940. aasta lõikuskuul?
Rõõm stalinliku päikese särast: Eesti NSV Riigivolikogu delegaadid Balti jaamas 1940. aasta 14. augustil. Esiplaanil delegaat Juliana Telman, tema taga teises reas Olga Lauristin ja delegaadid Johannes Lauristin ning Neeme Ruus.
Foto: Eesti Filmiarhiiv
1940. aasta 14. augustil saabus Tallinna tagasi Eesti NSV Riigivolikogu delegatsioon, kes käis Moskvas palumas Eesti “vastuvõtmist” Nõukogude Liitu (see palve “rahuldatigi” 6. augustil). Delegatsiooni kojujõudmisest kujundasid kommunistid suure peo, Balti jaamas oodati riigimüüjaid lilledega.
“Kui meie ära sõites olime oma väikese isamaa kodanikud, siis praegu peaks meid valdama teatud uhkuse- ja suurem eneseväärtuse tunne, kuna nüüd oleme võimsa Nõukogude Liidu, selle suure sotsialismimaa täieõiguslikud kodanikud,” ütles jaama kogunenud rahvale delegatsiooni esimees Johannes Vares-Barbarus, peaminister vabariigi presidendi kohustes.
Kuid mida tundsid riigimüüjad sisimas? Kas nende rõõmu toitis siiras naiivne usk paremasse tulevikku või küüniline kurjus? Võib-olla ütlevad selle kohta üht-teist nende meeste ja naiste näod, nii nagu nad paistavad filmiarhiivi fotovalikult.
