Jupiter on täna kiviga visata
Esmaspäeva, 20. septembri südaööl vastu teisipäeva on Jupiter Maale lähemal kui millal iganes aastatel 1963-2022. Päikesesüsteemi suurim planeet asub siis meist 3,954 astronoomilise ühiku kaugusel. (Aü on Maa keskmine kaugus Päikesest ehk ümmarguselt 150 miljonit km.)
Vastasseisus ehk opositsioonis (kui Päike, Maa ja Jupiter asuvad ühel sirgjoonel) on Jupiter 21. septembril. Kui juuksekarv lõhki ja täiesti sirgeks ajada, saabub see hetk teisipäeval kell 15.
Maa ja Jupiteri vastasseis kordub iga 13 kuu tagant, kui Maa tänu siseraja eelisele temast mööda põrutab. Vahemaa erinevusi opositsioonide ajal tekitab tõsiasi, et meie võidujooksurajad ümber Päikese ei ole päris ümmargused, vaid veidi pikergused.
Jupiter on seesama hästi hele "täht", mis praegusel ajal tõuseb idakaares päikeseloojangu ajal ja loojub läänes päikesetõusu ajal. Jupiteri heledus on praegu, 2010. a septembri lõpul -2,9 tähesuurust. Hele on ta veel kaua, nii et kui täna öösel on pilves, pole katki midagi - jõuab teda täies hiilguses imetleda küll.
Mida heledam taevakeha, seda väiksem arv on tema tähesuuruseks. Näiteks Suure Vankri Hundil on heledus 4, Põhjanaelal 2, Siiriusel -1,5, Veenusel enimalt -4,6. Veenus ongi praegu nii hele, kuid kahjuks loojub ta enne Päikest, nii et teda on raske leida.
Üliharuldase kokkusattumusena on just 20. septembril vastasseisus ka Uraan. Korraliku binokliga vaadates on Uraan too pisike sinirohekas täpp Jupiterist paremat kätt ja kõrgemal - sama hele kui Jupiteri suured kuud.
Nelja suurema kuu Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto asupaiku on enne binokli Jupiteri poole sihtimist hea kontrollida siit.
Mis aga kiviga viskamisse puutub, siis tänavu suvel on Maalt vähemalt kaks korda nähtud, kuidas Jupiter boliidiga pihta saab: 10. juunil ja 20. augustil.
