Eesti maatõugu veised väärivad toetust
Augustis läbi viidud küsitluse eesmärgiks oli saada teavet, kas inimesed tunnevad eesti maatõugu veiseid ning kas nad oleksid nõus rahaliselt selle tõu säilitamist toetama.
„Kõigile intervjueeritavatele näidati nii eesti piimatõugude fotosid ning tutvustati eesti maatõugu, selle hetkeolukorda, tõu säilitamise eesmärke ja tegevust tõu säilitamisel,“ tutvustab ajakirjas Tõuloomakasvatus uuringu läbiviimise metoodikat Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass.
Valida sai mitme erineva stsenaariumi vahel: tõu säilitamine tõuga seotud niššitoode abil, maakultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, tõu säilitamine tõu senises levikupiirkonnas ja iseloomulikul põllu majandus maastikul, võimalus tõugu taastada sügavkülmutatud materjali (sperma, embrüod) olemasolul, elusloomade arv, mis tagaks tõu olemas oluveel vähemalt 50 aastaks ja ühekordne rahaline toetus.
Vastanutest 80% olid eesti maatõust kuulnud ja 56,6% olid ka ise maatõugu veiseid näinud, 30,5%
teadsid, et on joonud maa tõugu lehmade piima, tarbinud kohupiima vm toodet.
Maatõugu olid rahaliselt nõus toetama 82% küsitletutest, 18% vastanutest ei pidanud isiklikku panust tõu säilitamise hüvanguks võimalikuks või pidasid tõu säilitamise toetamist mittevajalikuks.
Küsitluse viis läbi Eesti Maaülikool osaliselt Euroopa Liidu poolt rahastatava uuringu „Jätkusuutlike Euroopa kohalike veisetõugude suunas“ (ingl k– Towards self-sustainable European regional cattle breeds) raames. Sarnaselt küsitleti inimesi veel kolmes riigis – Itaalias, Hispaanias ja Hollandis. Neljas riigis toimunud küsitluse analüüs valmib Milaano ülikoolis.
