"Nabalas paikneva lubjakivi puhul on tegu kogu riigi ja rahva varaga, mille kohta peab olema võimalikult täpne ülevaade," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Mitte kellelgi ei ole õigust lihtsalt oma arvamuse põhjal otsustada meie ühise vara kasutamise üle. Aktiivse varuna arvel oleva maavara saab passiivseks muuta ehk kasutusest välja arvata vaid siis, kui see on objektiivselt teaduslike uurimistega põhjendatud."

Suurim Nabala piirkonna valupunkt on keeruline põhjaveerežiim. Seepärast on kõige olulisem välja selgitada, kas ja millist mõju võib kaevandamine sellele avaldada. Uurimistööde peamise tulemusena peabki valmima kogu piirkonna hüdrogeoloogiline mudel, mis võimaldab piisavalt täpselt ette näha kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.

Nii minister kui ka temaga kohtuma tulnud Nabala piirkonna esindajad rõhutasid, et uurimistööd peavad olema objektiivsed ja nende tulemused peavad olema kättesaadavad kõigile. Lepiti kokku, et Nabala piirkonna täiendavate geoloogiliste uurimistööde läbiviija leidmiseks korraldatakse rahvusvaheline riigihange.

Uurimistöid on kavas teha 5-etapilisena. Kõikide etappide vahearuanded avalikustatakse ja antakse ekspertidele hinnata, kuid aruannete kohta saavad ettepanekuid teha ja arvamusi avaldada kõik soovijad.

Samaaegselt geoloogiliste tööde ettevalmistamisega on Keskkonnaamet algatanud Nabala piirkonnas leiduvate looduskoosluste, nende esinduslikkuse, väärtuste ja ohustatuse väljaselgitamise. Eesmärk on teha kindlaks, kas on põhjendatud MTÜ Looduskeskuse esitatud ettepanek moodustada Nabala maastikukaitseala. Praegu on selles piirkonnas Rahaaugu hoiuala, Tammiku looduskaitseala ja Tuhala kaitseala, mis võtab riikliku kaitse alla ka Tuhala nõiakaevu.

"Kuni geoloogiliste ja ka loodusväärtuste uurimistööde lõppemiseni oleme peatanud Nabala maardlas kaevandamislubade taotluste menetlemise. See tähendab, et praegu on seal kaevandamine täiesti välistatud," märkis Tamkivi. "Maardla tulevik sõltub põhjalike uurimistööde tulemustest."

Nabala lubjakivimaardla paikneb 8,6 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Täiendavad geoloogilised uurimistööd on kavas läbi viia maardlast ligi 50 korda suuremal ehk 450-ruutkilomeetrisel alal.

Uurimistööde lähteülesannet koostavasse töörühma kuuluvad Kose, Saku, Kohila ja Kiili valla esindajatena Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadurid Andres Marandi ja Leo Vallner ning Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto. Keskkonnaministeeriumi esindavad lisaks maapõue osakonna juhatajale Tarmo Allile Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn-Aavo Pirrus ja ministeeriumi nõunik Rein Raudsep.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena