Mina olen mardi- ja kadrisandid alati tuppa lasknud ja on nii kurb kuulata, kui mõned teised majaelanikud ei lase. On ju mugav neid eirata, aga see on nii inetu. Meie juurde kortermaja 3. korrusele, kus alt välisuks on kinni, saavad nad nii sisse, et tuttavad emad-isad helistavad ette ja ütlevad, et meie lapsed tulevad varsti teie juurde.

Seda traditsiooni tuleb kindlasti hoida – mardid ja kadrid tulevad sulle koju ning soovivad kõike head. Äkki nad ikka toovadki karja- ja viljakuseõnne?

Meil käinud mardid ja kadrid on alati riietuse ja repertuaariga vaeva näinud. Viimati käidi meil möödunud mardipäeval, esitati näiteks põnevaid mõistatusi, millele me ei osanudki vastata.

Karl Andreas Puniste, Ülenurme gümnaasiumi I kl õpilane

Käisin mardipäeval klassivennaga esimest korda marti jooksmas. Põnev oli. Seljas oli emme kasukas ja müts, näod maskeerisime ära. Tantsisime kaerajaani ja lugesime luuletusi.

Käisime tuttavate kodudes, päris võõraste juurde ei julgenud minna. Saime palju küpsiseid, komme, apelsine ka. Olen need suuremalt jaolt juba ka ära jõudnud süüa.

Arvan, et kadripäeval lähen jälle, siis juba valgete riiete ja uute laulude ja tantsudega. Mina pole oma kodus mardi- ega kadrisante näinud. Ema ütles, et nad käisid siis, kui ma veel väga väike olin.

Jaanus Kõrs, Tartu bussijuht

Praegu ei käida enam eriti marti ja kadrit jooksmas – tundub, et see komme kipub unustusse langema. Linnades on suurtel majadel koodlukud, lapsed ei saa sissegi. Ehk eramajades käiakse rohkem, mardiõhtul nägin Tammelinnas küll mõnda seltskonda liikumas.

Minu majal on ka koodlukk ja kui oma trepikoja lapsed tulevad, siis lasen nad ikka sisse. Kroonikese annan ka, kui kommi ei juhtu olema.

Kui mina koolis õppisin, siis käisime mardi- ja kadripäeval palju oma väikses külas ringi.

Juba tol ajal oli selliseid, kes meid sisse ei lasknud. Tuli toas põles ja järsku kustus ära, kuigi siis polnud pätte nii palju kui praegu, mil on ohtlik käia, sest võib pimedas saagist ilma jääda. Sedagi on kuulda olnud.

Kaja Kaldvee, Türi-Alliku raamatukoguhoidja

Minu kodus kadrisante ei käi, kuna mul on suur koer ja nad kardavad seda. Aga raamatukogus käivad mardid-kadrid küll. Oleme lasteaiaga ühes majas, kasvatajad räägivad lastele rahvakommetest ja õpetavad etteasteid.

Tundub, et ka küla lapsed tahavad marti ja kadrit joosta ning teevad selleks ettevalmistusi – võtavad raamatukogust raamatuid rahvakommete kohta, et ka mingi eeskava teha.

Margit Mägimets, noor ema Ülenurmelt

Muidugi lasen nad sisse, hea meelega. Sel mardiõhtul loeti luuletusi ja lauldi, andsin neile kommi ja natuke raha.

Kui ma ise laps olin, oli mardi- ja kadrisante palju rohkem, käisin ka ise marti jooksmas.

Tundub, et vahepealse vaiksema aja järel on mardisante jälle natuke rohkem liikumas ja traditsioon tagasi tulemas. Loodan, et kui mu oma lapsed on suuremad, võtavad nad ka selle kombe omaks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid