Järvalti sõnul on paks lumi jääl ohtlik just seetõttu, et takistab valguse jõudmist jää alla. See omakorda kiirendab vees hapniku vähenemist ja järvede ummuksisse jäämist.

Samas loodab Ain Järvalt, et väga hullu olukorda madalamates järvedes, sealhulgas Võrtsjärves ei pruugigi tekkida. Seda tänu järvede keskmisest kõrgemale veetasemele. Kui vett olnuks vähem, võinuks juba praegu häda käes olla.

“See on õnn sel talvel, sest mida suurem veemass, seda rohkem on järves ka hapnikuvaru,” tänab Järvalt seda, et kõik halvad asjaolud ei ole siiski tänavu kokku langenud.

Ent teisalt on talv juba piisavalt pikk olnud ja sellise seisu kestes võib märtsi alguseks isegi Võrtsjärve seis päris kriitiliseks kujuneda.

Võrtsjärvel võtab limnoloogiakeskus iga kahe nädala tagant seireproove, mille käigus selgub ka vee hapnikusisaldus. Nii on järve seisund pidevalt teada.

Ent enamikus veekogudes seda ei tehta ning seal jõuab teadmine järve ummuksisse jäämisest avalikkuseni pahatihti alles siis, kui sikuskimehed näevad jäässe puuritud augu ääres õhku ahmima tulevaid kalu või kevadel jää minnes leitakse surnud kalu.

Kuna oht veekogude ummuksisse jäämiseks on siiski päris suur, soovitab Järvalt omavalitsustele ja teistele veekogude omanikele võimalusel hapnikumõõtmisi teha, et õigeaegselt midagi ette võtta.

Kõige lihtsam on jäässe auke puurida, pindmist vett ühest august teise pumbata või kui jää kannab, siis siit-sealt lumi ära lükata. Praegu on aga paraku paljudel veekogudel lume all vesi ning jää pole kuigi paksuks veel läinudki.

Viimased sulad on küll veekihti lume all kasvatanud, kuid lumikate on endiselt paks ja vajalikku valgust sealt ikka jää alla ei jõua.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid