Kaevandus ähvardab Rannu Tulimäge
Võrtsjärve lähedal asuv Tulimägi ulatub merepinnast 99 meetri kõrgusele. Üldiselt lauskjal maastikul on Tulimägi visuaalselt domineeriv pinnavorm ning kohaliku rahva tähelepanekute kohaselt mõjutab ta isegi ilmastikku, suunates vihmapilvede liikumist.
RMK taotleb aga Tulimäele (täpsemalt selle Kaarsimäena tuntud osale) kruusakaevanduse rajamist. Kruusa on Tulimäe põhjanõlvalt kaevandatud juba aastakümneid ning praegugi töötab mäe jalamil suur karjäär, millest osa kuulub erafirmadele, osa riigile. RMK soovitav kaevandus tuleks aga otse mäele, lõuna poole mäge ehtivast vaatetornist.
Kaevandus rikub mäe
“Viie kuni kümne aasta jooksul tekitaks uus kaevandus mäele lohu,” nentis Rannu vallavanem Maano Koemets. Mäe kaugele paistev kontuur, mis on kogu piirkonna loodusmiljöö lahutamatuks osaks, saaks rikutud.
Koemetsa sõnul oleks kruusa võimalik hankida sama mäe nõlval juba töötavatest karjääridest.
Tema meelest ei ole Tulimäele üha uute kaevanduste lubamine õige, sest karjäärilube taotletakse pisikeste kruntide kaupa — ka RMK soovib esialgu kaevata vaid 4,87 hektari pealt –, mille nõuded keskkonnauuringute tegemise osas on leebed.
Lõpuks aga ollakse fakti ees, et väikesed kaevandused on nahka pannud kogu suure Tulimäe mäe.
Tulimäel on oluline roll ka piirkonna kultuuriloos. Pärimuse kohaselt antud juba muistse vabadusvõitluse ajal Tulimäelt tuledega ümbruskonna rahvale märku vaenlase liikumisest, Põhjasõja ajal olevat mäe all Rootsi ja Vene väed suurt lahingut pidanud.
Tulimäel leidub arvukaid legendidega seotud kohti nagu Karukivi, Puudering, Kivilaud ja Armuorg, samuti mitmeid iidseid puid.
Tulimäe loodus inspireeris lähikonnas üles kasvanud luuletajat Ernst Ennot, mägi oli vanasti populaarne külapidude pidamise koht.
Kruus metsateedele
RMK metsaparanduse peaspetsialist Toomas Kivisto ütles, et mäelt kaevandatava kruusaga parandataks ning ehitataks Tartumaa lääneosa ja teatud juhtudel ka Valgamaa ja Viljandimaa metsateid.
“RMK ei müü oma karjääridest tee-ehitusmaterjali, vaid kasutab seda üksnes riigimetsa tarbeks,” kinnitas Kivisto. Tema sõnul kaevataks kruusa 15 aasta jooksul 34 500 kuupmeetrit aastas, seejärel on võimalik kaevanduse eluea pikendamine viie aasta võrra.
Olemasolevate karjääride kruus RMK-le ei sobi, ütles Kivisto.
“RMK ei saa riskida, et mõne muu suurema ehitusobjekti tõttu samas piirkonnas tuleb kruusa saamiseks teha ebamõistlikult suuri kulutusi või et olemasolevate karjääride aastane lubatud kaevemaht hakkab piirama riigimetsa teedevõrgustiku arendamist,” rääkis Toomas Kivisto.
Rannu vallavolikogu otsustas mullu sügisel RMK kaevandusloa taotlusega mitte nõustuda, kuid keskkonnaamet saatis RMK taotluse uuesti valda.
Teisipäeval taas asja arutanud Rannu vallavolikogu otsustas oma arvamuse andmiseks taotleda keskkonnaametilt ajapikendust.
Seni aga korraldatakse avalik arutelu.
