04.02.2011, 09:00
Tuhanded kätepaarid seisavad lihtsat ametit oodates jõude
Selleks et puudega inimesed saaksid tööl käia, pakub riik mitmesuguseid toetusi ja teenuseid, seda ka tööandjatele. Paraku ei tea paljud sellest abist midagi.
FOTO:
Iga tööpäeva hommikul istub 40aastane Erki Krimann Loksalt bussi ja sõidab paarikümne kilomeetri kaugusele Kuusalusse. Ta on valla heakorratöötaja – roogib lund ja viib vanadele inimestele puid-briketti-vett tuppa. Ja nii juba kolm aastat. Ajutisi tööotsigi on Erkil sageli – mõnikord koristab liinilt tulnud busse, teinekord teeb ehitusel abitöid. “Selle talli peremees, kelle hobusebokside põrandaid me suvel ehitasime, ütles, et ma olen töönarkomaan,” naerab Krimann. Ning lisab, et kui tööd poleks, tuleks igavledes kodus istuda ja puuetega inimestele makstavatest sotsiaaltoetustest elada. Eestis elab enam kui 40 000 tööealist puudega inimest, kuid vaid neljandikul on olemas töö. Paljude ettevõtete juhid lihtsalt ei oska neid tööjõuna näha ega tea sedagi, et riik ulatab tööandjale erivajadustega inimeste palkamisel abikäe. Selline kurb tõsiasi on selgunud jutuajamistest mitme ettevõtja ja ametnikuga. Nii Kuusalu vallas kui osaühingus Orgita Põld töötavad puudega inimesed saavad oma töö eest ka väärilist tasu, täpselt samamoodi nagu need, kel puuet pole. Samas pole Anne Soodla sõnul harvad juhtumid, mil puudega inimesi püütakse ära kasutada, nähes neis vaid tasuta tööjõudu.