Maalehe 17 parimat koduveini selgunud
Kaks õhtut mekutamist ja ka proovitu väljasülitamist, enamasti seetõttu, et hindajad omal jalal koju minna jaksaks – ikkagi rohkem kui 30 marki õhtus. Seejärel oli tulemus selge.
Juba mullu jaanipäeva paiku alanud Maalehe ja Veinivilla ühise konkursi žürii valis igast kategooriast välja kolm parimat. Seega jäid sõelale kolm parimat valget kuiva, valget poolkuiva, punast kuiva, punast poolkuiva, roosat, viinamarja- ja dessertveini.
Siiski ei tähendanud n-ö klassi parimaks valimine, et see avanuks tee 20.–22. maini toimuva Türi lillelaada ajal peetavasse finaali. Selle otsustas siiski veini maitse.
Õigus vabalt sülitada
Maitsmine käis nii. Žürii istus koos ASi Liviko õppeklassis, liikmeteks veinitundjad, lihtsalt veinisõbrad, aga ka Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik.
Laual seisid klaasid ja nõud, kuhu sülitada juba maitstud toode. Veidi eemal letil seisid konkursil osalejad, millele klaasidesse valamise hetkeks tõmmati ümber sokid – et pudelil olev silt otsust ei mõjutaks. Ainsa infona jäi paistma võistleja ehk koduveini number.
Žürii liikmetele jagati paberid, mille lahtriteks “Välimus”, “Lõhn”, “Maitse”, “Arvamus” ja “Punktid”. Punktid ulatusid ühest (“Halb”) kuni viieni (“Erakordne”).
Sõnu, mida veinitundjad neil õhtutel kommentaaridena pillasid, võinuks koguda terve vaaditäie. Näited: “Koduveinide maitsmine on raske, esmalt tuleb ju aimata, millest see üldse tehtud on!” – “Kui pärmi pudelis poleks, võiks täitsa juua!” – “Ptui!” – “See on küll untsu läinud!” – “Juba päris hea!”.
Kokkuvõttes kuulutati maitsmine põnevaks kogemuseks ning kinnitati, et kõikide finaali jõudnud jookide taset võis iseloomustada väljendiga “tipp-topp”.
Ka porgand sobib veiniks
Kokku maitsti kahel õhtul 74 koduveini ligi 50 autorilt üle Eesti.
Kõige rohkem oli dessertveine õuntest ja eri värvi sõstardest – 25 magusat veini. Kuivi veine kogunes paarikümne ümber, kümmekond oli tehtud Eestis kasvatatud viinamarjadest.
Lisaks igapäevasematele toorainetele oli koduveine tehtud ka porgandist, kõrvitsast, rohelisest tomatist, võilillesiirupist, ebaküdooniast, rabarberist, mustast leedrist, ingverist ja astelpajust.
Veinimeistrid esindasid kõiki maakondi, välja arvatud Saaremaa ja Hiiumaa.
Eesti parim koduvein valitakse Türi lillelaadal maikuus.
Maalehe koduveinipartner Veinivilla kaupleb koduveini ja koduõlle tegemiseks vajalike tarvikutega. Iga ostja saab kaasa ka õpetuse, kuidas koduveini teha.
17 parimat koduveini
| Vein | Autor |
| Viinamarjavein Rondo 2009 | Jaak Eensalu Otepäält |
| Viinamarjavein Rõhu Mõrv 2010 | Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakond |
| Pihlakavein 2008 | Romet Koser Viljandi maakonnast Pärstist |
| Rabarberivein 2010 | Piia ja Garry-Ingmar Vallimäe Tartust |
| Sõstra-jõhvika koduvein 2009 | Herman Alavere Elvast |
| Uuetalu Punane Sõstar 2010 | Juhan ja Marika Kundla Tallinnast |
| Mustasõstravein 0257 2009 | Avo Eisen Rõugest |
| Õuna-arooniavein Kuninglik Ahvatlus 2010 | Viljar Kiirats Tallinnast |
| Marjavein Punane Dessert 2009 | Indrek Sild Tartust |
| Vaarikavein 2010 | Marko ja Katrin Ratt Tallinnast |
| Õunavein Kuldne Vari 2010 | Marius Mets Tallinnast |
| Pihlakavein 1989 | Rita Kiviaru Tallinnast |
| Sõstravein Heinzi Veinikeldreist 2010 | Henri Kodusaar Tallinnast |
| Mustasõstravein Heinzi Veinikeldrist 2010 | Henri Kodusaar Tallinnast |
| Uuetalu Must Sõstar 2010 | Juhan ja Marika Kundla Tallinnast |
| Õunavein Lõbus Lesk 2010 | Meelis Kask Tartumaalt Rannust |
| Õunavein Muhe Mark 2010 | Meelis Kask Tartumaalt Rannust |
Allikas: Maaleht ja Veinivilla
