Kvarteti mitmekesine repertuaar annab võimaluse valida kavva just seda, mis vastavasse kohta sobib. Raplas pakuti kuulajaile meeldivaid elamusi Wagneri, Händeli, Popperi, Schlemülleri muusika kaudu.

Värskelt nagu alati kõlas tütarlastekoor Ellerhein, kes on olnud Eesti heliloo heliloojate tutvustaja maailmale ja maailma heliloomingu kojutooja siinsele kuulajale. Dirigent Tiia-Ester Loitme on laulude selgituseks sageli midagi öelnud. Rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinnas 2009. aastal pälvis koor Grind Prix´le lisaks eripreemia Arvo Pärdi laulu eest “Peace Upon You, Jerusalem”. Laul oli paljude muude kõrval kavas ka Rapla kontserdil.

Tänavu on helilooja Arvo Pärdi juubeliaasta.

Meeldiva üllatusena ühines kooriga C. Gounod´ “Sanctuse” esitamisel Eesti tuntumaid sopraneid Pille Lill, tänavuse festivali kunstiline juht.

Missa. Olid õnnelikud kokkusattumused, et Riinimanda koorid said preemiaks valida helilooja, kes neile loo kirjutaks, et valitud helilooja Urmas Sisask otsustas kirjutada missa – Madise Missa oma poja auks.

Õppima hakati juba eelmise aasta lõpus, proovid jätkusid kogu tänavuse poolaasta, rakendunud olid koormeistrid Pärt Uusberg, Heli Kendra, kelle hooleks ka saatemuusika, dirigendid Urve Uusberg, Jaanika Kilgi, Sirlen Rekkor, orelil Hille Poroson, viimane lihv anti koos heliloojaga.

Nii sündis Madise Missa, heldimapanev ja vembukas, suured tulevikulootused õlgadel, kui me tahame ja oskame teda hoida.

Kirikutäis rahvast juubeldas.

Lõppkontsert oli ainulaadne. Esinejate poolest. Festivali programmis esmakordselt tegutsevast suveakadeemiast osa võtnud keelpillimängijad said täiendõpet eesti ning välismaalastest dirigentide käe all ja alustas sellesama akadeemia kammerorkestrina kontserti Arvo Pärdi 1992. aastal kirjutatud palaga “Trisagion”.

Tormiliselt tervitati Viini ooperisolisti metsosopran Annely Peebot. O. Respighi “Il Tramonto” orkestri ja G. Giordani “Garo mio ben” ja Bach-Gounod´ “Ave Maria” oreli (Hille Poroson) saatel oli hingematvalt kaunis.

Kui kontserdi lõpul oli orkestrilt kõlanud P. Tšaikovski “Serenaad keelpilliorkestrile”, oli dirigent Jonathan Bretti virtuoosliku kehakeele energia niisuguseks muusikaks muundunud, et kuulajad ei tahtnud temast lahkuda, vaid ikka ja jälle tänada.

Jääb oodata järgmist suve ja järgmist festivali.