Kogu etendus valmis vaid nädalaga. Esmaspäeval tuldi kokku ja laupäeva õhtuks oli näidend lavaküps. Oli osalejaid, kes olid päeval tööl ja õhtul tulid näidendit õppima, õppus kestis aga hiliste õhtutundideni ja hommikul taas tööle.

Ka etenduse muusikaline külg vajas kujundamist. Seekordses etenduses ei olnud ainsatki salvestatud heli, kõik laulud ja pillilood läksid otse esitusele. Selle eest hoolitsesid Helen Kõmmus Eesti Kirjandusmuuseumist ja torupillimängija Märt Tomp Tarvastu vallast. Helen regilaulude tundjana otsis etendusse laulud ja õpetas laagrilistele need ka selgeks. Koos Märdiga mõtlesid nad välja sobivad pilliviisid ja kõlaski etenduses kaasahaarav torupillimuusika. Külapidudele tulid appi tantsima Nõo Vana Tantsu Klubi tantsijad. Eeslauljatena laulsid etenduses Anneli Vikat, Liis Jaamets ja Arvi Sepp. Muusikalise juhendaja Heleni kommentaar oli, et harva kuuleb etendustes naturaalset laulu ja pillimängu.

Muistsed võitlejad vajasid hobuseid –
ei ole sõas naine armas naine armas,
kaasa kallis
sõas on armas hall´as mõõka
kallis kangepea hobune
Hobused sõjameestele tõi meile Sirje Viljamaa Konguta vallast.

Etenduses kasutatud kostüümid said renditud Tartu Ülikooli rahvatantsuansamblilt ja on vaatajatele tuttavad filmist Malev. Lisaks veel kostüümid Rannu rahvamaja riidelaost.

Laagriliste toitlustamise eest hoolitses Rõngu Trahter. Helitehniliste vahenditega aitas Jüri Lamp.

Ja veel kord kogu südamest tänu kõigile, kes etenduses kaasa lõid ja sündmuse toimumisele kaasa aitasid.