Kuldne sügis Puškini Mägedes
Nii kirjutas oma lemmikaastajast – sügisest - vene klassikalise kirjanduse suurkuju Aleksander Puškin. Kõike seda oli võimalus eelmisel nädalal näha oma silmaga Keila Ühisgümnaasiumi õpilastel, kes viibisid kolm päeva kohtades, mis olid tihedasti seotud luuletaja eluga. Tänu üleriigilisele integratsioonprojektile „Minu Riik”, mille raames aastaid korraldatakse toredaid Venemaa kultuuri tutvustavaid ekskursioone, sai teoks ka see reis.
Reis sai alguse 4. oktoobri varahommikul linnavalitsuse ees. Selle käigus tutvusid Keila Ühisgümnaasiumi 8. ja 9. klassi õpilased A.Puškini loominguga, osalesid huvitavatel ekskursioonidel, nägid oma silmaga kõike seda, mis omal ajal inspireeris suurluuletajat kirjutama surematuid teoseid. Esimesel päeval, kohe peale piiri ületamist, külastasime Petseri kloostrit, tutvusime väikese piirilinnaga, mis asub Eesti piirile nii lähedal, et mõned elanikud käivad seda vahemaad jalgsi. Õhtul jõudsime Puškini Mägedesse, kus asus meie ööbimiskoht.
Jägmisel päeval oli ees palju huvitavat. Esimesena pidime külastama väikest külakest Trigorskojet, kus elasid A.Puškini sõbrad – perekond Ossipovid-Vulfid. Käisime Svjatogorski kloostris, kus on Puškini viimne puhkepaik. Peale lõunat jätkus teekond Mihhailovskojes, mis luuletaja vanemate maamõis. Aga kõige huvitavam oli õpilaste meelest kolmanda päeva ekskursioon Bugrovos. Seal asub üsna värskelt rajatud meie Rocca-al- Mare vabaõhumuuseumi taoline muuseum. Muidugi palju väiksem ning kõik ehitised on ajalooliste hoonete analoogid. Aga siiski oli see põnev võimalus tutvuda vene talumehe eluga, kuulata lugusid elust ja kommetest ja isegi mõned tegevused omal käel ära proovida. Töötas ka puškiniaegne vesiveski. Siinkohal võiks arvata, et selle huvi aluseks on olemasolevad teadmised, mida meie kooli õpilased on omandanud, külastades õppekäikude ajal Rocca-al-Mare vabaõhumuuseumi, Kurgja ja Tartu Eesti Rahva muusemi.
Kogu reisi vältel oli ilus sügisilm: sügavsinine pilvitu taevas, tuulevaikus, karged hommikud... Kõik täpselt nii, nagu A.Puškin kirjutas.
Selle toreda kogemuse eest tahaks eeskätt tänada „Meie Riigi” projekti tegevjuhti Toivo Keva ja Keila Ühisgümnaasiumi direktorit Oksana Jõed, kes algusest peale oli idee toetajaks.
