On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th. Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II, ja III Riigikogu liikmeks ning et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919–1921 vastavalt O. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis.

Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a), mis oli oma olemuselt kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3 miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu väljakujundamisel. Th. Pool töötas aastail 1925–1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail 1929–1932 Talumajanduse Nõuandebüroo eriteadlasena. Viimase üleminekul  loodud Põllutöökoja alluvusse siirdus Th. Pool püsivalt elama oma Piistaoja tallu.

Th. Pool oli tegev Põllumajandusliku Uurimise ja Katseasjanduse komitee mitmes sektsioonis, Riigi Majandusnõukogus, Veiste Tõuaretuse Komitees, Karja Kontrollühingute Liidus, Seakasvatajate seltsis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingus, Riigimõisade Valitsuse Nõukogus, Põllutöökojas, A.S. “Eesti Fosforiidi” nõukogus ja Eesti Agronoomide Koja nõukogus. Th. Pool oli Eesti Hollandi – Friiisi Karja Tõuseltsi asutajaliige ja seltsi esimees 20 aastat. Ka oli Th. Pool mitme põllumajandusajakirja toimetuse liige. (J. Mets, 1965)

Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Tunnustust avaldas talle suur teadlane Nils Hansson. Ta viibis korduvalt välisriikides – Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes ning avaldas selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi. 1936. aastal viibis ta veiste Nõukogude Liitu müümise komisjoni koosseisus ka Moskvas.

Th. Pooli sõber, Jõgeva Sordiaretuse Jaama heintaimede osakonna endine juhataja dotsent agronoom Jaan Mets on kirjutanud: “... poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli elutööst – veiste tõuaretus ja sellest väljakasvanud ülesanne – põhisöötade tootmine ja ratsionaalne kasutus osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel” (1965).

“Huvide, võimete ja ettevalmistuse mitmekülgsus, suur tööjõudlus, kiire, suurest laastust lööv töötamisviis tegi Poolist algataja ja töömehe, millist järsku arenemisvabaduse saanud maa vajas eelkõige” (1988).

Vastavalt Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi taotlusele (7. juuli 1988.a) esitas Eesti NSV Prokuratuur Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumile järelevalveprotesti Th. Pooli rehabiliteerimiseks (27. juuli 1988.a.) Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 15. sept. 1988. a. määrusega järelevalveprotest rahuldati ja kriminaalasi Pooli süüdistuses lõpetati ENSV KrPK § 5 lg.1 p. 2 alusel, s.o. tema tegudes kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi Piistaoja filiaali loomisega endises Piistaoja talus oleme andnud esialgse hinnangu Theodor Pooli tegevusele. Jääb loota, et tema teaduslik, agraarpoliitiline ja vaimne pärand pälvib ikkagi sellise tunnustuse, mida tema hindamatud teened Eesti põllumajanduses väärivad! Väljavõte M. Karelsoni koostatud trükisest (1989).

Väljavõte M. Karelsoni koostatud trükisest (1989).