Nurmeotsa Sulo- 60

1. Päält uma põhitüü leevä ni leeväkõrvadsõ tiinmisõst om Sul olnu veiga pall´o hindä puult võõdõdu vai pääle sunnidu lisnat tüüd. Mäntse’ tegemisõ’ omma’ nigu inäb miilde ja süämehe jäänu?

Mu meelest om õga tüü tähtsä, aamõtit om mul olnu’ tõõga hulga, mino jaos oll vaest kõgõ miildejääväb tüü Seto raadio man Kaguraadioh. Taa man avasti hindä jaost pall´o vahtsõt, midä varahaba nigu tiiä-äs, taad eriti inemistõst ja näidõ probleemest tõõsõl puul kontrolljuunt. Vananurme Ilmari raamaduh olõ kirodanu’, seto leelo om jo latsõst olnu miiltpite, ni om kuigi’ kõrva jäänü’. Sõs ütel aol kutsti’ minno Verskahe, „Leiko“ mano laulma,üte Soomõ reisi tarbõs. Säält sai pisik külge, olõ laulnu s´ooaoni- 21 aastakka. Sammamuudu om miildünü seto tands. Teno nailõ seto laulalõ-tandsalõ om õnnahtunu nätä’ pall´o ilma, jala’ omma’ puttunu’ eiski Hiinamaa pinda. Seto leelo Unesco ilmaperändüstõ kanminõ oll veiga suur asi. Tüüst vallah. 7 aastaka olli volikogo esimiis, a volikogoh olõ olnu 17 aastakka. Umast meelest olõ tahtnu tetä’ kõkkõ, õt vallaelo lääsi edesi. Kui höste om vällä tulnu, hindõ panva’ kotsõpäälidsõ’ inemise’.

2. Ütlit, õt üts inäb tähtsist oll Su jaost tüü Kaguraadio man, ku teit saatit Setomaa inemistest ja probleemest. Olõ hüä, tulõda taad aigu lähebält miilde.

Tei raadiotüüd 5 aastakka, õga nätäl 5 päivä, õga päiv olli tunni aigu raadioh. Neläpäävä’ olli’ viktoriini lahendamisõ päävä’. Käve nii, esiti küsümisi, tõõsõ’ vastsi’. Ummamuudu põnnõv ollegi küsimustõ ja nääle vastustõ otsminõ , taa võtt´ ka lisna ao, oll suur tüü. Raadiosaatidõ tegemise aigu sai läbi sõidõdu pall´o kotsit. Stuudioh saatit tetä’ oll muidogi parõb, sinnä sai’ inemisõ’ kõlsta’ ja saatõst osa võtta. Võro Instituut 0om tennü uuringu, minkõ perrä saasõ üldä’, õt taa saadõ läts rahvalõ pääle, vanõbilõ ku noorõbilõ. Ku’ taa ütskõrd ar’ kattõ, tunti taast suurt puudust.

3. Midä arvat, ku’ taa mõtõ vahtsõst üles nõsta’, kas olõsi vaia?

Kimmähe. Nutovi Mirjam Vikerraadioh kuigi pall´okõsõ tege. Vaia olõsi’ suurõbah mahuh, eisasi om rahastamisõ küsimus ja ka tuu, kiä’ piäsi’ tegemä. Umal aol olle raha andjas Kultuuriministeerium läbi Setomaa Kultuuriprogrammi. Sõs üldi’, õt rahha raadiosaatidõ jaost inäb olõ-õi ja otsa nä’ saiegi’.

4. Olõt paarikümne aastaga ümbre olnu seto leeloh-tandsoh kõrvoni seeh, nigu üldäs. Inäbüsõh omm’ jo laulja’-tandsja’ vanõbah iäh. Kas meile om ka perrätulõjid? Kas meist hindist olõnõs nuuri tulõk seto laulu mano?

Meist olõnõs . Teatu mõttõh as´a’ ka liigusõ’. Noorõbist tull laulma Laanelind Viktoria. Tartost tull kodonulka tagasi Kosemäe Helju, olõ-õi ka viil vana. Mul om hüä miil, õt Minna tulõ laulma uma tütre Kariniga’ ja tütretütrega’. Nipall´o , ku’ om võimalik olõ haarnu üteh ka ummi latsõlatsi, naist külh mii koorilõ vaest perisliikmit saa-ai, a mine’-tiiä’. Ku’ noorõ’ laulva’ ka Talina vai Tarto koorih, taa õks om seto laul. Pruumsõ paar aastakka la Mikidämäe Kooli latsiga’ laulda’, peris höste tull vällä. Laulimi’ Obinitsah ja Luhamaal kuningriigi pääväl. Säälsamah piät tunstama, õt midägi jäi sekämä, ma süüdüstä-äi keda, a säntset kimmäst kuuhtüüd tekü-üs ja asi jäi katski. Tennä Vao Silviat ja Sonts Karinit, kiä’ omma’ latsõ pannu Mikidämäe koolih seto tandso tandsma, midä olõ-õi muial Setomaa kooleh, omma külh latsi leelopargikõsõ’ Verskah ku Meremäel. Teedä’ om taa, õt kõgõ saa parõbihõ tetä. Parhõlla om saanu’ tüühü noortõkeskus, tuugi om üts võimalus umma kultuuri edesi viiä’. Mina olõsi’ ka edespite valmis nädälih kõrra vai kats latsilõ oppama, nipall´o ku mõista ja suta. Tuuh suunah om vaia naada’ tegutsõma.

5. Sa olõdõ mitmõkõrdnõ vanaesä, midä arvat mõttõst, ku’Mikidämäe latsiaia mano tetä nn. Keelepesä, koh ütel pääväl nädälih vanõba’ inemise lääsi’ ni’ kõnõlõsi’ latsi ja kasvatajidõga’ seto keeleh?

Hüä ja väärt idee. Haaramõ taast kinni. Mi tiiämõ jo umast käest, õt noorõh opidu jääse elost aost miilde. Nii väikol latsõl olõõi ka viil häbendämist uma keele kõnõlõmisõ peräst. Ma anna taa mõttõ edesi leelonaisilõ, usu kimmähõ, õt löövä käe’ ja pää’ mõttõlõ külge. Meil om jutusõajajit, saamõ’ üteh latsiga’ ka latsilaula laulda’,a nii saasõgi’ kiilt oppi’.

6. Seto leelo kanminõ üleilmalidsõ kultuuriperändüsõ nimekirja pand´ pääle meile kõigilõ mitmit kohustusi. Kui omma’ umavaltsusõ tugõnu’?

Omma’. Õga mii perüs tiiäki-i, mäntse kohustusõ’ tulõ täütä. Minevä aastaga kävemi Kihnuh, sääl om pia samanõ lugu. Mis putus mii valda seto kultuuri toendamisel, sõs ma lövvä, õt valla tugi om olõmah. Kõgõ om miätaht ürituüst toetõt ka rahaga’ vai kui tõõsildõ. Kaemõ’ kasvai timahavvast eelarvõt, koh om rahaline tugi leelonaistele, tandsorühmäle ja ka küläpraasnikalõ. Vahtsõ aastaga eelarvõ tegemine om pääle naanu, säälgi’ omma’ ria’ seeh. Olõ uma vallaga’ taah mõttõh rahu.

7. Ildaaigu sai kõrda Lüübnitsa küläkeskus, kas taa mõodas seto umakultuuri edesiminekit?

Kultuur ja kultuuri tegemine olõ-õi kuna suurt rahha sisse toonu’. Vaest olõsi’ sääne maja inäb kassu toonu’ Mikidämäe küläh. Umal aol müüdi kultuurimaja maaha ja tagasi taad saa-ai. Vahtsõ eihtämisõst olõ-õs rahha ja nii otsust taa-aignõ vallavaltsus ja volikogo tetä’ kõrda maja Lüübnitsa küläh. Maja om illos ja hää, om löüdnü kasutamist. Mu nägemüsõ perrä võisi’ olla’ inäbä kultuuri jaost, sõs piät sääl olõma erälde inemine. Taad mõtõt olõ ma vällä ülnü’ veiga mitmit kõrdo. Õt tä kavvõndõh om, piäsi-is sekämä kedä. Inemistel omma’ auto ja vallal om bussikõnõ, miä kõgõ võisõ tahtjit mõnõ pido vai praasniku aigu Lüübnitsa viiä’.

8. Olõt olnu volikogoh 17 aastaka. Kas täämbädsõ volikogo osa valla arõnguh om nõsnu’, om säänesama vai jäänü’ kehvebäs?

Väega rassõ küsimus. Hädä’ nakasõ’ pääle säält, õt umavaltsustõlõ pandas pääle ilmadu unik tüüd, rahha naadõ tegemisõs anda-ai mano. Saa-ai ka hüä tahtmisõ man kõrvutsi panda täämbäst ja 93.aastaga volikoko, sõs mi ollimi’ tulnu tõõsõst ühiskonnast, pidime kõkkõ vahtsõst opma. Vaest oll sõs inäb kuraasi ja tahtmist kõkkõ parõbast tetä, inäb oll päälenakkamist. Täämbädsõ volikogo tüüh pall´o tutiini, õgapääväülesandid. Om veiga hüä miil, õt s´ooh volikogoh om nuuri osa umajago suur, vaihtõpääl kaldu volikogo liikmidõ keskmäne vannus õigõ korgõhõ. Ku’ võrrõlda’ edimäst ja s´ooao volikoko, või üldä’, täämbädsõ volikogo liikmõ’ omma’ targõba’, harituba’. Vaihtõpääl olli’ kriisiao’ Mikidämäe valla juhtmisõh, taha-ai , õt nuu’ aastaga’ tagasi’ tulõsi’. Mino meelest tüütäs vallavaltsus, tüütäs volikogo, volikogo ja vald om jätkusuutlik.

9. Päält kõgõ muu olõt aastit olnu perre luumisõ man ja inemiste siistilmast ar’ saatmise man. Kui Sa taahha juhtut? Midä and vai võtt sääne inemistega kokkoputtumine nii tähtsil päivil perridõ eloh?

Pulmavanõbas sai niimuudu. Mul olli’ uma ‘ pulma’ ja pulmavanõb trehväs sääne, kinkõst olõõs suurt tolku. Ja ku’ ütskõrd tetti ettepanõk tutva inemise pulma juhti, mõtli tükk aigu, otsõ matõrjali, õt inemistõl hüä olõsi, ja läts kõrda. Ja nii tä pääle naas´. Oll aig, ku’ pulma’ olli’ auasi, rahha kah rahval oll ja pia õga kuu tull k´avvu’ pulmavanõbas, mõni kuu mitogi kõrda. Kokko om uma rehkendüsõ perrä avidõdu paari säädä’ 131 paari. Suurõb jago olõolnu Setomaal pulmaesä. Ja tuu ikutsõb puul. Edimäne inemine, kedä maamulda saadi oll esäpuulnõ vanaimä. Külärahvas, tutva’ ja sugulasõ’, kiä’ kuuli’, naksi’ perähpoolõ kutsma välläsaatmisõ mano ja tõõnõkõrd, ku’ vaia, sõs ka otsast lõpuni matusõtal´tusõ läbiviimine. Viimäne oll sääne Oinagu Hannese matus, kiä hinnäst piä-äs keriguinemisõst ja oll joba eloaol pujalõ ja naasele ülnü’: Minno matt Sulo.“ Matusid om kogonu inäb ku pulmõ. Pulmah olle hää olla’, a taa oll tüü, nii om ka matus tüü. Ku matmisõ aigu näet umastõ silmävett, lätsi’ hidälgi silmä sagõhõ likõst. Annit õgakõrd nigu tükükõsõ hindäst üteh. Nii ka pulmaaigu. Tahtsõt tetä’ nii, õt kõik noorõ’ perre jääsi’ kokko tervest elost.

10. Üts suur jago inemiisi om lännü Setomaalt muialõ. Kas naa’ omma’ Setomaa jaost kaonu?

Nii saasõ üldä’. Seto asja võiva’ nä jo edesi aia, laulda vai tandsi koh, Tagasi tulõjat saa-ai pall´odõst. Uma elo om muialõ säet. Omma’ tüükotsõ’ , maja’- korteri’. Hädä om kah meiele kõigilõ tiidäm – tüükotsidõ puudus Setomaal. Meremäe nulka oma külh rohkõba nuuri perrit elämä tulnu.

11. Kas Sullõ õlõ-õi kuna tulnu päähä mõtõt jättä siih kõik sinnäpaika ja minnä’ muialõ?

Panõ õkva käe süäme pääle ja ütle : olõ-õi. 1965.a. olli Talinah, taa oll laulu- ja tandsopidu. Juhtu nii, õt jäi tõisist maaha ja essü ar’, naksi lõpus ikma. Tiiä-äi, kas taa kah mõiu, a liinah taha-ai olla’-, kõnõlamalda’ elämisest pikebõä aigu. Mul om uma kodo, mul omma’ latsõ’ ja latsõlatsõ’, kiä’ juuskva moro pääl – vähäbält suvõaigu. Mul om uma pini kotoh, om aid ja kurgi-kapstapinnär. Arvada’ om , õt olõ maainemisõst sündünü. Tuust jää ja tuuga haudagi’ lää.

12. Miä võisi olla prõlla’ tõistmuudu? Kas mii’ eis’ saasi’ tetä’ midä uma elokõrra praavdamisõs?

Tähendäs, ao’ omma’ rassõ’ ni keerolidsõ’. Om üts, midä meil kõigil piäsi’ olõma inäb- taa om ütstõõsõst arvosaamine, ütstõõsõ ar’ kullõmine. Tohesi-is olla’ lähkust naadõ pääle, kiä’ omma’ joudnu’ rohkõb edesi. Veiga näägudada olõsi-is ka vaia, ku’ inemise’ omma’ jäänü’ naidõ halvo hammasrattidõ vaihõlõ. Tahasi’ kõigilõ suuvi hääd umavaihõlist läbisaamist. Taa avidas edesi minnä’, hinnäst häste tunda’!

Pall´o õnnõ, Sullõ Sulo, hüvvä tervüst ja kuurmajago häid suuvõ terve valla ni „Poloda Helü“ lugõjidõ puult!