Metskitsede arvukus aina väheneb
Jõgevamaal tegutseva Kullavere jahiseltsi liige Vahur Sepp nentis Eesti Päevalehele, et kui muidu olid kitse- jäljed metsas täiesti tavalised, siis nüüd on need päris haruldaseks muutunud. "Igal pool karvu, jalgu ja näritud kolpasid,” kirjeldas Sepp, mida viimane pikk ja lumerohke talv on metsa maha jätnud.
Et kahe järjestikuse ränga talve tõttu kokku kuivanud kitsede asurkonna taastumisele vähegi kaasa aidata, on Kullavere jahiseltsis kaalumisel sokujaht mõneks ajaks lõpetada.
Jaan Liivson Pärnumaa jahimeeste liidust meenutas, et kui mõni aasta tagasi oli kitsede arvukus kõrgseisus, kütiti nende piirkonnas ligi 2000 looma aastas. Nüüd aga saab rääkida vaid umbes 200 kitse laskmisest. "Piirkonniti ei pea me kitsedele enam üldse jahti või siis ainult minimaalselt,” osutas Liivson ja lisas, et kitsi on väga väheks jäänud eeskätt neis paigus, kus on rohkelt metsa ja ka suurkiskjaid.
Liivson märkis, et arvestades, et metskitsedest olulisemate ulukite, näiteks põtrade ja metssigade arvukus pole viimaste talvedega kannatada saanud, ei tohiks kitsede küttimise vähenemine püssimeestele erilist meelehärmi valmistada. Seda, et metskitsede asurkond võiks soodsate olude korral lühikese aja jooksul taastuda, ei ole Liivsoni kinnitusel oodata. "Aastat neli kuni viis võib selleks ikka kuluda,” hindas ta.
