Kui parun Arved Georg von Nolcken lossi sisustas, oli salongi ehk külaliste vastuvõturuumi seina- ja mööblitekstiil samast materjalist. Ka nüüd on salongis ilutseval vanal restaureeritud rokokoodiivanil ja tugitoolidel samasugune tekstiil kui seinalgi. Mööbli valiku aluseks on vanad ja uued Nolckenite perekonna fotod endisaegsest Alatskivi lossi mööblist.

“Alatskivi lossi peasaal sai õige ilme alles siis, kui lisaks mööblile, vaipadele ja kardinatele
paigaldati uste kohale taas puto­stseenid,” märkis Must.

Buduaaris ilutseb seintel aga nelgimustriline tekstiil. On ju kolm nelki Nolckenite perekonna vapilill.

“Tegelikult on lossi klaver ainuke asi, mis tõesti tollest kaugest ajast on säilinud, see oli seni ühe pere käes,” selgitas mõisaaegsesse kostüümi riietunud noorgiid Madli Must.

Esimese korruse näitustel saab teadmisi lossi ajaloost ja restaureerimisest, lisaks kuuleb giididelt põnevaid legende ja lugusid. Teisel korrusel endistes külalistetubades asub ümbruskonnast pärit helilooja Eduard Tubina muuseum, kus on eksponeeritud hulganisti helilooja isiklikke asju, alates kabinet-tiibklaverist, käsitsi kirjutatud nootidest kuni plaatide ja piipudeni välja. Muuseum sündis teatri- ja muusikamuuseumi eestvõttel koostöös helilooja perekonnaga.

Lossi kümmekond aastat kestnud renoveerimistööd läksid maksma ligi 2 miljonit eurot ehk 30 miljonit krooni. Sellest 85% tuli Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade tugevdamise meetmest. 4,5 miljonit krooni oli Alatskivi valla enda raha. Toetas ka kultuuriministeerium.

Külli Musta hinnangul on tehtud töö kõige suurem väärtus see, et üks ilusamaid mõisahooneid jääb Eestimaal avalikuks kasutuseks ja see puhub piirkonnale ka uut elu sisse.

Alatskivi loss
- 1885 valminud loss rajati Suurbritannia kuningliku residentsi — Šotimaal asuva Balmorali lossi (ehitatud 1853–1855) eeskujul. Loss oli Arved Georg von Nolckeni viieliikmelise perekonna koduks 20 aastat.
- 1905 talurahvarahutuste järel Nolckeni perekond lossi enam alalise elupaigana ei kasutanud. Mõis renditi välja.
- EV Asutava Kogu poolt 1919 vastu võetud maaseadusega läksid rüütlimõisad võõrandamisele. 1920–1929 rentis Alatskivi vald riigimõisalt lossi ruume Alatskivi kõrgemale algkoolile. Lisaks paiknesid lossis veel metsavahi ning politseikordniku toad ning I ratsapolgu telefonikeskjaam, osa ruume oli sõdurite käes.
- 1937 üüriti loss piirivalve Peipsi jaoskonnale, sõja
ajal oli see sõjaväelaste käsutuses.
- 1945 sai loss masina-traktorijaama keskuseks, seejärel Kallaste rajooni täitevkomitee ja selle arvukate osakondade asupaigaks. Hiljem läks Alatskivi sovhoosi, külanõukogu, söökla, kinosaali, raamatukogu teenistusse.
- 1991 taastati Alatskivi valla õigused ja lossi pere­meheks sai vald.
- 1993 andis vald lossi 50 aastaks rendile ühele
soome ärimehele, rendileping lõpetati kohtu korras 1999. Seejärel võttis vald Alatskivi lossi kordategemise oma kohustuseks.

Allikas: SA Alatskivi Loss