Ja hõikaja, Karl-Heinrich Pruun, tegigi ära. Breikis kui meister. Ning sai Ene Ergmalt tänuks tugeva kallistuse.

See oli üks ere seik paljude seast, mille osaliseks said hindamiskomisjoni liikmed, kes külastasid suve jooksul kõiki maakondade valitud külasid, kes kandideerisid aasta küla tiitlile.

Saladusloor parima küla nime kohalt kerkib homme õhtul Läänemaal Noarootsi vallas Roosta puhkekülas Eesti külade IX maapäeval. Eesti külade maapäev ehk külade parlament on liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse alates aastast 1996 iga kahe aasta järel.

Aasta küla selgub neljandat korda.

Viltune bussijaam

Millised tiitlikandidaadid lähedalt vaadates välja nägid?

Pilistvere küla paistis silma selle poolest, et noored on haaranud ohjad oma kätte. “Esimesi suuremaid tegemisi oli bussijaama kordategemine,” meenutab Rasmus Alles paari-kolme aasta tagust aega, mil keegi oli bussijaama sisse sõitnud ja see seisis poolviltusena.

Noored võtsid pundi kokku, ladusid kiviseina uuesti üles ja värvisid sellele kihelkonna mustrid. Ühtekokku oli ametis üksteist noort.

“Samal ajal tegime ka järveranna korda, meil ei olnud ju ujumiskohta,” räägib teine noor, Pilistverest 7 km eemal elav Ri-chard Pruun. Nüüdseks on rannas ka volleplats.

Põlvkondade moositalgud

Koostegemise tahtmisest sündis sügisel 2009 ka seltsing “Pilistvere noored”. Ise ütlevad nad, et nende elu on nagu Astrid
Lindgreni Bullerby külas: ise teevad oma elu huvitavaks ja mõnusaks.

Neilt on ka eakam külarahvas innustust saanud ja järjest sagedamini toimub ühiseid ettevõtmisi, kus eri põlvkonnad kokku saavad. Kas või moositalgud.

“Meie puhul on eriline noorte aktiivsus ja kiriku ning küla koostöö,” peab kohalik kirikuõpetaja Hermann Kalmus oluliseks.

Bullerby küla vaimu, hoolivust ja üksteisemõistmist võis ehedalt märgata ka väikseimas aasta küla kandidaadis, 30 elanikuga Rälby külas Vormsi saarel.

Kunagi rannarootslastega asustatud saarele on nüüdseks jäänud küll vaid üks rootslane, kuid Rootsi hõngu võib Rälby külatanuma äärde jäävates kenasti korda tehtud majades ometigi märgata.

“2003. aastal asutasimegi Rälby külaseltsi selleks, et panna küla taas elama ning anda talle tagasi kadunud rannaküla kuulsus ja tegusus,” märgib külavanem Ene Sarapuu.

Läinud suvel valminud uue hubase külamaja avas pidulikult president Toomas Hendrik Ilves. Raha saadi ehituseks PRIA külameetmest 3.2.

“Külamaja asub meie oma maa peal, selle pool hektarit kinkis seltsile üks rootslane,” selgub Sarapuu jutust hea läbisaamine saare kunagiste elanike ja nende järglastega.

Sarapuu sõnul ei ole Rälby elanikud aktiivselt osa võtnud mitte ainult oma küla probleemide arutamisest, vaid on sekkunud ka kogu saarele olulistesse küsimustesse. “Näiteks 2004 osales külaselts aktiivselt praamiliikluse aruteludel.”

Imetlust väärib ka Ida-Virumaa metsade vahele Tudulinna valda jääv Oonurme küla.

Vähe sellest, et Oonurme inimene käib aktiivselt valimas ja aastaid on kolmandik vallavolikogu liikmeist, kaasa arvatud esimees, just sellest külast, kuuluvad 76 elanikust ligemale pooled külaseltsi.

“Ning kas Eestis on veel mõni küla, kellel on oma mets?” küsib külaseltsi juhatuse liige Mare Rennel. Ja arvab, et ega ole.

Kuna väiksel, alla 500 elanikuga vallal on raske leida raha küla toetamiseks, anti külaseltsi käsutusse endine koolimaja ja kunagi selle juurde kuulunud 5ha metsatükk. Metsa majandamisest on saadud tuge külamaja rekonstrueerimiseks.

“Alguses võtsime osa metsa maha ja ehitasime sellest, mõned aastad hiljem istutasime koos metsa,” räägib Rennel.

Et Vanapagan ei tuleks

Külamaja ruumides on sisustatud loodushariduskeskus, on koolitatud giide, et korraldada õuesõppe tunde nii külamaja loodusmuuseumis kui ka lähedal asuva Muraka raba loodusradadel.

Oonurme uhkuseks on ka 35 liikmega segakoor, keda käib nädalavahetustel Tallinnast 150 km kaugusel kodukülas juhendamas Ants Üleoja, kes tänavu tähistab 75. sünnipäeva.

Oonurme segakoor on korduvalt tunnistatud parimaks segakooriks Ida-Virumaal.

“Tegutseme siin selle nimel, et saja aasta pärast ei luusiks Oonurme metsade vahel Vanapagan üksi ringi, vaid kostaks ikka endistviisi laste kilkeid,” võtab Rennel kokku.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunikule Taimi Saarmale aga meeldis väga Are vallavanema Lauri Luuri ütlemine, et kui teised külad nõuavad, miks vald ei tee üht või teist vajalikku, siis Murru-Suigu kandist tullakse ja küsitakse, mis te arvate, kui teeksime õige koos seda või teist ja millised on siin valla võimalused.

Igaüks parim omal moel

“Aasta küla 2011” konkurssi viib läbi külaliikumine Kodukant.

Projekti vedava külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul ei küsi enam keegi, milleks külale oma plats või kiik. See on juba tavaline.

“Aasta küla” konkursil on tähtsad inimesed, eestvedajad ja nende oskus külasse elu tuua.

“Arvasin, et on kerge leida “sädemega” küla, mis paneks mind lausuma, et siin külas tahaksin minagi elada. Nüüd pean tõdema, et seda lauset olin valmis kordama igas külas, kus käisime,” tunnistab Vollmer.

Seega on parimad kõik 15 küla. Lisaks juba mainitutele ka Assikvere, Maaritsa, Metsanurme, Tsolgo, Palupera, Rahinge, Prandi, Metsküla, Kõpu, Karepa, Ohekatku, Metsanurme.

“Minul on kahju kõigist, kes ei ela Bullerby külas,” ütleb Lind-greni raamatus väike Anna oma küla kohta, kus peale tema koduse Põhjatalu on veel vaid kaks talu.

Minul on kahju neist, kes ei ela neis 15 külas, kus hindamiskomisjon käis.

Eestis on 4435 küla ja 179 alevikku.


Ene Ergma, Riigikogu esimees, “Aasta küla” hindamiskomisjoni esimees

Olen olnud juba kolmandat korda Kodukandi konkursi küla hindamiskomisjoni liige.

Ikka ja jälle tahaksin öelda neile, kes on arvamusel, et Eesti külaelu hääbub, et tulge ja vaadake ringi tegusates külades ja te näete teistsugust pilti.

Seal, kus on teotahtelised inimesed, kes soovivad, et nende küla oleks tore elamispaik, tuntakse rõõmu koos tegemistest ja leitakse lahendusi nii kergetele kui ka rasketele muredele.

Nende inimeste siiras rõõm ja uhkus oma küla üle on alati väga südantsoojendav ja seetõttu on komisjonil ääretult keeruline teha valik, kes oleks see üks ja ainus. Minu arvates on kõik kandideerinud külad väärt kandma aasta küla tiitlit.