Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus ning alkoholile ja tubakale 9 eurot kuus. Kulutused alkoholile ja tubakale on tihtipeale alahinnatud, kuna leibkond ei soovi või ei tihka neid avaldada.

Esmapilgul võib 69 eurot kuus ehk 2,3 eurot päevas tunduda liiga väike summa. Toiduainete pideva hinnatõusu taustal tekib küsimus, kuidas sellise raha eest söönuks saab. Samas kui korrutada see summa leibkonnaliikmete keskmise arvuga, saame näiteks kolmeliikmelise leibkonna kuu keskmiseks toidukuluks 207 eurot ehk 50 eurot nädalas, mis ei tundugi enam nii väike summa.

Toidukulutused erinevad leibkonnatüübiti. Kolmeliikmelise leibkonna toidukulud on 64 eurot leibkonnaliikme kohta kuus, mis on Eesti keskmisele kõige lähemal. Kolme ja enama lapsega leibkonna toidukulutused aga küündivad ainult 48 euroni leibkonnaliikme kohta. Üksikute inimeste ja lasteta leibkonna toidukulutused on kõige suuremad ning jäävad 80–100 euro vahele. See näitab, et üksi söömine tuleb kõige kulukam. Ostes aga suuremale perele on hädavajalik toidukulusid kokku hoida ning toitu on võimalik palju ratsionaalsemalt liikmete vahel jagada.

Kulutuste juures on oluline vaadelda sissetulekuid ning üldjuhul eeldame, et kulud ei saa olla suuremad kui tulud. 2010. aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 329 eurot. Arvestades, et keskmine leibkonnaliikme kogukulu kuus oli 265 eurot (v.a laenud-liisingud ja kapitaalremondi kulutused) peaks leibkonnaliikmel veel üle jääma 64 eurot. Arvestades aga Eesti leibkondade suurt laenukoormust võib oletada, et leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust kulutamiseks suurt enam midagi järele jäägi.

Teistes Balti riikides moodustavad toidukulutused protsentuaalselt küll suurema osatähtsuse kogukuludest, kuid rahaliselt jäävad samasse vahemikku kui Eesti toidukulud. Näiteks Lätis moodustasid 2010. aastal toidukulutused 28% kogukuludest ehk 70 eurot leibkonnaliikme kohta kuus ja Leedus 2008. aastal 34% kogukuludest ehk 80 eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid