Eesti üheks hiigelprojektiks nimetatud rajatisele veeti 1,8 miljonit kuupmeetrit pinnast. Nii tekitati sinna, kus varem oli mägi, 18meetrine org, ja sinna, kus varem oli tasane maa, väikesele suusakeskusele sobivad nõlvad.

Varem kitsukese raudteesilla all vulisenud Piiroja ojake voolab nüüd kolmemeetrise läbimõõduga ja ligi 100 meetri pikkuse truubi sees.

Lisaks on Koidulas varasema ühe asemel kümme rööpapaari ja hiinlaste ehitatud läbivalgustamise seade, mis võimaldab näha rongi sisu samamoodi nagu lennujaama kontrollis käekoti sisu.

Kuigi majanduslanguse ajal oli probleeme ehitajatega, on piirijaama hooned valmis ja töö neis käib. Koidulas on kolm suuremat hoonet, millest tähtsaim on jaamahoone. Sinna on kolinud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul kümme ametkonda.

Teiste hulgas luges Saarniit üles politsei- ja piirivalve-, maksu- ja tolli-, veterinaar- ja toidu- ning põllumajandusameti. Lisaks neile Eesti Raudtee ettevõtted AS EVR Infra ja AS EVR Cargo ning loomulikult RKASi enda haldamise ja hooldamisega seotud asutused nii maantee- kui ka raudteepiirijaamas.

Piirijaamas saab nüüd tollida ja kontrollida loomseid ja taimseid kaupu, varem tehti Saarniidu sõnul seda kas Leedus või Soomes. “Ega naabrid väga vaimustatud ole, et me sellise uhke piirijaama oleme siia ehitanud – heas mõttes,” nentis Saarniit.

Suurima muudatusena tavakodanikele tõi Saarniit välja, et sellise superjaama valmimisega tuleb tõsisemalt päevakorda ka reisiliikluse avamine Moskva, Riia ja Peterburi suunal.

“Jaam on rajatud väga suure perspektiivitundega ja on isegi küsitud, kas see pidigi nii suur tulema,” rääkis Saarniit.

Ta selgitas, et jaam on ehitatud võimsusele kuni 35 rongipaari ööpäevas, praegu käib neid 10. Lähiajal loodetakse Saarniidu sõnul lasta jaamast läbi keskmiselt 13 veeremit ööpäevas.

Piirijaama ehitus läks maksma 69,33 miljonit eurot. Tippajal oli korraga tööl paarsada ehitajat ning sadakond masinat.


Koidula raudteepiirijaama ehitus

- Mai 2003. Valmib piirijaama esialgne projektdokumentatsioon.

- 15. veebruar 2007. Valitsus otsustab piirijaama valmis ehitada ilma ELi abirahata.

- 19. oktoober 2007. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Raudtee (ER) ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lepivad kokku, et umbes 1 miljardi krooni suurusest maksumusest
30% panustab riik, 10% ER ja 60% RKAS.

- Jaanuar–veebruar 2008. Sundvõõrandatud maade üleandmine RKASile.

- Veebruar–juuli 2008. Metsa raadamine ja ehitusplatsi ettevalmistamine.

- August 2008. Ehitustööde algus Koidulas, mullatööd algasid 29. augustil 2008.

- 6. oktoober 2008. Raudtee ehituse algus, vana raudtee demonteerimine.

- 31. juuli 2009. Valga–Petseri suuna sildade-truupide, jaama ala ning hoonete ala mullatööde valmimine.

- 25. august 2009. Uue raudtee ehitamise tööde algus Valga–Petseri peateel ja Koidula jaamas.

- November 2009. Koidula piirijaama hoonete ehituse algus.

- 11. detsember 2009. Raudteepiirijaama ja kogu piirkonna uue elektrivarustuse valmimine.

- Mai 2010. Rongide elektroonilise juhtimissüsteemi (tsentralisatsiooni) ehituse algus.

- 25. oktoober 2010. Rongide röntgenikompleksi ehitustööde algus.

- 20.–26. mai 2011. Esimesed kaubarongid Koidulas, Kagu-Eesti raudteekolmnurga ühendamine (piirijaama ühendamine Tartu suunaga).

- Juuli 2011. Koidula piirijaama ehituse valmimise tähtaeg.

- Juuli–august 2011. Koidula piirijaama hoonesse kolivad
ametkonnad, 1. augustil alustab Koidula jaam tööd piirijaamana.

- 3. september 2011. Koidula piirijaama ametlik avamine.

Allikas: RKAS