Tartus tasuta jagatud maa kandis head saaki
Pensionipõlve pidav Leonid Sevastjanov on sel suvel lugematuid kordi ratta selga hüpanud, et Tartu teise otsa Hiinalinna külje alla aiamaale sõita. Kevadel, kui ta tütar luges ajalehest tasuta aiamaa saamise võimalusest, haaras isa kohe võimalusest kinni.
“Naine oli algul vastu,” räägib Sevastjanov. “Kartis, et tapan ennast tööga ära.” Aastaid harimata maa oli pärast kevadkülvi küllaltki mättaline ja umbrohujuuri täis.
Mees kaevas endale küsitud lapi (6 x 10 meetrit) hoolega läbi ja noppis välja terve kuhja juurikaid. Nii et lõpuks lõi ka abikaasa käed külge.
“Kõik kasvab!” on mees lõpptulemusega rahul. “Porgand, punapeet, aeduba, kõrvits, kartul, salat,” loetleb ta punase koorega kartuleid üles võttes. Üks kõrvitsataim kasvatas külge kolm kõrvitsat, millest kaks on Sevastjanov juba jalgrattal koju toimetanud.
Ka teistel lappidel on suve jooksul sirgunud prisked peedid ja porgandid, oad, herned, kurgid, paprikad, kapsad ja muu.
Lisaks rõõmustavad silma värvilised lilled alates jorjenitest ja päevalilledest ning lõpetades astritega. Suveõhtutel kihas kogu krunt seal toimetavatest rohenäppudest.
Kokku oli 45 maasoovijat
Leonid Sevastjanov on väga rahul maa saamise võimalusega ja loodab järgmisel aastal oma lappi paarikümne ruutmeetri võrra suurendada. “Tahaks sama tükki nagu sel aastal,” avaldab ta oma soovi.
Aiamaa jagamise eestvedaja Avo Rosenvald kinnitab, et tänavustel harijatel on võimalik samu maatükke ka järgmisel aastal kasutada.
Kevadel linnalt tasuta kasutamiseks saadud ligi hektarist jagati kaks kolmandikku kokku 45 soovija vahel ära. Igaühele kuni sada ruutmeetrit.
“Mõned neist on ära nõrkenud, aga see on täiesti arusaadav,” muigab Rosenvald. Põhjuseks savine muld, mis läks väga kõvaks, kui kohe pärast kündmist ei haritud. Ta ise pani päris põllu serva peale maha ube ja kõrvitsaid ning mõlemad kasvasid kenasti.
Vargusi pole väga palju
Kuival ja kuumal suvel oli muidugi kastmismure. Vett tuli tuua 60 meetri kauguselt tiigist, kus seda jagus õnneks kogu suve jooksul.
Teine mure on vargustega. “Käidud on 10–15 korda ja iga kord väike kogus võetud,” sõnab Avo Rosenvald. “Kõige rohkem on võetud kartulit, aga minult on ka kaks kõrvitsat ära varastatud.” Samas arvab ta, et see oleks päris ime, kui üldse ei varastataks.
“Siin on rammus maa ja haritakse hoolega,” võtab eestvedaja esimese suve kogemused kokku.
Maaharijaid on igas vanuses, kusjuures sugugi kõik ei tee seda saagi pärast.
Mitmed inimesed rõhutavad, et nende jaoks on see elulaad, mis võimaldab korterielanikul värskes õhus tegutseda. Järgmiseks aastaks on juba paljud huvilised ennast maa saamiseks üles andnud.
“Meie hulgas on mõned väga hakkajad noored ja sel nädalal on plaanis luua MTÜ Tartu Maheaed,” räägib Rosenvald. “Plaane on palju ja mittetulundusühingul on nende elluviimiseks võimalik ka fondidest raha saada.”
