Retsensent Marfa Boretskaja kahtlustab, et Viktor Pelevin toodab päeviti küll tunnustust pälvinud küünilis-kiimalisi romaane, ent öö varjus toksib salaja sahtlisse südamlikke lastejutte ja neokristlikke jutlusi.
Kirjanik ja kriitik Valeri Osinski on nimetanud Viktor Pelevini romaane preservatiiviga suguaktiks: liikumine on, resultaati mitte. Sealjuures tarvitas Osinski küll Pelevini enda metafoorikat.
Teine Pelevini-põlastaja, kriitik Semjon Uljanov, kutsub meest kirjanduslikuks Mitšuriniks. Too Uljanov, retsenseeriv mitte-Lenin, meenutas kunagist Nikolai Gogoli retsepti: kirjanik võib küll kujutada, et õunapuul kasvavad kuldsed viljad, kuid panna õunad kasvama näiteks kase latva – see oleks vulgaarne kunstiline väärastus.
Uljanovi meelest ongi Pelevini häda kujundlikes väärastustes. Seda arvan minagi, sest Pelevini sümboolikas ei ripu kase okstel mitte üksnes õunad, vaid kogu viljakandev botaaniline spekter.