Avaldus on koostatud 2011. aasta 24. mail. Ühistu esimees tutvus elanike avaldusega 2011. aasta 25. mail ja kirjutas sellele oma allkirja.

Allpool tuuakse ära avalduse tekst (väikeste muudatustega).

Meie, I ja II trepikoja elanikud, oleme selle vastu, et autod pargivad meie trepikodade juures kõnniteel. Kõnnitee ei ole autode parkimiseks, vaid on mõeldud jalakäijatele - nii täiskasvanutele kui ka lastele. Meie trepikodade ees pargivad pidevalt III trepikoja elanike autod (avalduses on ära toodud nende autode numbrid - toimetuse märkus), kuigi III trepikoja kõrval on olemas parkla. Miks ei jäeta liiklusvahendeid selle jaoks eraldatud kohtadele, sest parkla on ju olemas? Nende süül on kõnnitee tervenisti rikutud, ääred on katki, muruplatsid on täis autojälgi. Autosid pargitakse otse muruplatsidele, mis on samuti keelatud, ja see on kahjustanud puid. Autoomanikke tuleb sundida neid oma kuludega taastama.

Meie majas elab palju eakaid inimesi ja haigete jalgadega invaliide. Miks peame meie, eakad inimesed, käima mitte mööda kõnniteed, vaid sõiduteel, ja hingama sisse heitgaase, mille tõttu ei ole võimalik aknaid avada. Me kirjutasime selle kohta pöördumise korteriühistu endisele esimehele ja palusime lüüa korra majja seoses selliste autoomanikega, kes ei järgi seadusi ja liikluseeskirju. Trepikodade ette tuleb paigaldada märk "Parkimine keelatud".

Nii majalähedasel territooriumil kui ka tänaval liiguvad pidevalt autod, maja juures aga jalutavad lapsed ja eakad inimesed, kelle reaktsioon liikuvale liiklusvahendile ei ole väga kiire.

Meil on väga suur palve meie avaldus läbi vaadata ja võtta tarvitusele abinõud, et tuua seoses autode parkimisega kord majja. Me palume saata vastuse oma avaldusele kirjalikult.

Peetri tn 20 korteriühistu esimehe Natalja Orlova kommentaarid

Suve alguses vahetus meie korteriühistu juhatuse koosseis. Me tegeleme praegu dokumentide vormistamisega. Lisaks sellele on suvel kõik puhkusel ja ka mina ise naasin sealt alles kaks päeva tagasi ning seetõttu me ei ole veel avaldusele vastanud.

Lähemal ajal kutsume kokku majaelanike koosoleku ning meie ühistu probleeme tulebki arutada seal, aga mitte ajalehe kaudu. Ma elan sellessamas majas, selles majas elab ka kogu juhatuse koosseis ning me võime tekkivad probleemid ja arusaamatused kohapeal läbi arutada. Milleks on vaja mingisuguse konflikti korral kuhugi mujale pöörduda? Autosid ei pargita trepikodade ette, vaid ainult ühisteele, mis ei ole maja plaani kohaselt kõnnitee. Mõned elanikud vist peavad ühisteed kõnniteeks, sest kõnnitee piirneb vahetult sellega. Parkimist keelavad märgid on trepikodade ette paigaldatud ja tegelikult ei jätagi ükski autoomanik oma autot sinna. Ainus erand on kiirabiauto. Ka muruplatsidele ei pargi keegi. Kõnniteede kõrval kulgevad betoonpiirded on värvitud kollaseks ja see tähendab, et parkimine on keelatud.

Meil on kavas rõdude renoveerimine. Need lagunevad ja see on tõeline probleem. Aga meie hakkame praegu tegelema sellise asja lahendamisega, millest ei tasu rääkidagi. Ausalt öelda oleks parem, kui avalduse algataja ühistule oma võlad ära maksaks. On ju teada, et korteriomanike võlgnevused korteriühistule takistavad vajalike remonditööde tegemist majas. Kuid selle asemel on ta tassinud pakkide viisi avaldusi kõikidele esimeestele, kes on meie korteriühistut varem juhtinud. Meie ühistu endine esimees (ja tuleb öelda, et väga hea esimees) ei kannatanud neid lakkamatuid pretensioone välja ja koguni lahkus oma siinset korterit maha müües Paldiskist. Üldiselt on nii, et mõned elanikud lihtsalt ei lase tööd teha. Ma kordan veel kord, et tasugu kõigepealt oma võlad.

Mõned sellele avaldusele alla kirjutanud inimesed muuseas palusid esitatud pretensioonide pärast vabandust.