Toosikannu puhkekeskuse tegevjuht Leo Kass näitamas üht metssigade söötmise paika keskuse aladel.
Foto: Ingmar Muusikus
Kui loomapargi idee ellu jõuaks, jääks keskuse hoonestus oma veekogude ja väljakutega kahe 2,5 meetri kõrguse aia taha. Keskuse külastaja saaks tulevikus hommikuti ärgata oludes, kus hirvepull nii-öelda vaatab aknast sisse. Hoonestus jääks nimelt väiksemasse, 157hektarisse aeda, kuhu toodaks elama punahirved.
Teine aed haaraks sealsamas kõrval 807 hektarit ja seal hakkaks suurulukitest elama looduslikust asurkonnast pärit põdrad, metskitsed ja metssead.
Miks seda kõike vaja on? Puhkekeskus on märkinud soovi arendada loodusturismi. Looduse- ja jahimehed kahtlustavad aga, et kuigi puhkekeskuse sihtides on jahindusturism tagaplaanil, võib see ühel hetkel osutuda tähtsaimaks. Jahinduse rõhutamine on seotud Toosikannu omaniku ärimees Priit Piilmanniga, kes on ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige.
