Aegna saarel on tõsiseid probleeme tava- ja metalliprügiga

Aegnale mõne aasta eest hirmkalli raha eest püstitatud jäätmejaama putka tekitab saare heakorraga tegelevatele elanikele parajat peavalu. Ühelt poolt ei võimalda see oma väiksemõõtmelisuse tõttu sinna saarelt korjatavat prügi ladustada. Iganädalane prügi äravedu aga läheks linnale ääretult kalliks. Sestap kasutavadki kohalikud mitteametliku prügimajana lähedalasuvat, kordi suuremat ajutist ehitist.

Teisalt on saare prügikorraldus killustatud: kui Tallinna kesklinna valitsus korraldab avaliku ruumi heakorrastamist (põhiteed, sadam, supelrannad), siis Tallinna keskkonnaamet jällegi saare kinnistute jäätmekäitlust. Et kinnistute puhul on tegemist märksa väikesemate prügikogustega, kasutatakse selleks nn jäätmejaama.

Paraku on Tallinna keskkonnaamet delegeerinud kinnistute jäätmekäitluse AS Veolia Keskkonnateenustele ja need omakorda OÜ Aegna Reisidele. Viimased aga lõpetasid saarel tegevuse augustis ning kinnistute prügi ladustatakse sestpeale kilekottidega prügimaja ette. Prügikotid aga meelitavad ligi rebaseid, kährikuid ja linde, kes neis tuuseldades kogu prügi laiali ajavad (fotol).

Nõnda tulebki saare elanikel nüüd lisaks saare üldkorrastusele koristada ka keskkonnaameti, Veolia ja Aegna Reiside tagant. Omaette küsimus on, kuhu korjatav prügi ladustada, kas uuesti jäätmejaama ette, mitteametlikku prügimajja või hoopistükkis vastutavate isikute uste taha.

20 tonni metalliprahti viiakse oma kuludega mandrile

Saare kohalikud on juba pikemat aega kurja vaeva näinud, et maastikukaitseala silmariivavast vanametalli risust puhastada.

Nõukogude perioodile omaselt leidis igasugune praht oma koha metsaalustesse kaevatud prügiaukudes. Kui olmeprügi on 2004.aastast hakatud saarelt regulaarselt ära toimetama, siis vanametalli kuhilatest pole linna jõud üle käinud.  Isegi loodusmaja kompleksi paigaldamisel peeti õigemaks kämpingualal vedelenud rauarisu äraveo asemel lihtsalt mõnikümmend meetrit edasi eest ära tõsta.

Läinud sügisest kuni käesoleva aasta kevadeni on kohalikud saarelt kogunud 14 tonni metalliprahti ning saare korrastamine käib tänini. Selle nädala lõpuks kogutakse saare üheksast erinevast piirkonnast kokku ligi 20 tonni prahti ja seda nii maa alt kui maa pealt. Järgmise nädala alul toimetatakse kogu vanametall mandrile.

Kuna saart haldaval Tallinna kesklinna valitsusel puuduvad vahendid kaitseala metalliprahist puhastamiseks, on koristustöödega kaasnevad kulutused täismahus kohalike kanda.