Eesti leib lõi Hollandis laineid
Vaatamata sellele, et Hollandis süüakse peamiselt saia, võeti ahjusoe must leib väga soojalt vastu. “Vanemad inimesed olid kursis sellega, mis on leib,” ütleb Katre Jääger, kes küpsetas koos Irja Saarkiviga Winschoteni Roosipargis toimunud toidumessil juuretisega rukkileiba.
Selleks võtsid nad kaasa ahju, juuretise, jahu ja muu vajaliku. “Ahi huugas hommikust õhtuni ja kogu aeg oli meie leti juures saba,” räägib Jääger toimunust. Päeva jooksul küpsetati kokku 80 pätsi leiba. Nii rukkileiba kui ka magusamat iirise-mandli-jõhvikaleiba, kõik need läksid nagu soojad saiad.
Hollandis käis 29 Lõunakeskuse taluturuga seotud inimest.
“Groningen on neil sellel aastal maitsepealinn,” märgib Lõunakeskuse taluturu tegevjuht Merle Vall. Messil pakkusid oma hõrgutisi ka kohalikud talud ja restoranide peakokad.
Mett kardeti
Taarapõllu talu marjakrõpsud olid ahjusooja leiva kõrval teine menukaup, kuid näiteks Eesti mett ei julgenud paljud külastajad üldse proovida. Kohalik mesinik kurtis, et tal on oma viiesajast kilost linnumagusast aasta jooksul raske lahti saada, kuna inimesed pole harjunud mett sööma.
Ka üks kohalik kokk tunnistas, et nad on looduse ära unustanud ja peavad selle uuesti avastama.
“Mett pole Hollandisse mõtet eksportida, sinnani läheb enne põlvkond aega,” arvab Merle Vall. Seevastu Bretti juuste maitsesid messikülastajad isukalt. Mõne hetkega söödi ära ka potitäis hapukapsa-suppi ja Mulgi putru. Germani talu tugevamaitselised hapukurgid ei jätnud samuti kedagi ükskõikseks.
Hollandlased mekkisid huviga ka suitsutatud vutiliha, kuna neil on see lind looduskaitse all. “Vutt ja Taarapõllu krõpsud on need, mille Hollandisse viimiseks hakkasid võõrustajad kontakte otsima,” märgib Vall.
Viis niidet
Eestlased käisid ka kohalikes väiketaludes. Eriti sügava mulje jättis neile mitmel korral Hollandi parima talujuustu tiitli võitnud Sjanita de Vos ja teokasvatusega tegelev Bos-Carabain Escargot.
“Mõlemasse tallu miniaks tulnud naised on leidnud tegevuse, mis on toonud suuremat tuntust kui talu põhitoodang,” nendib Vall. “Tööd tehakse meeletult ning majandatakse läbimõeldult ja väga ökonoomselt.”
Eesti taludega on sealseid majapidamisi siiski raske võrrelda, kuna tingimused on niivõrd erinevad. Näiteks saavad hollandlased aasta jooksul viis niidet meie kolme vastu.
