Minu vastas istub laheda olekuga sportlik ja sihvakas noormees – lobiseb, viskab kildu, nagu ikka noor inimene. Kui ei teaks, ei usukski, et ta on juba kaksteist aastat pimedana elanud. 24aastane Andre Lindmets töötab massöörina Tartus ilusalongis Võlumaa. Äsja koos elukaaslasega end uues kodus sisse seadnud Andre võtab sülle oma pisipoja, kompides õrnalt näpuotstega pisikese pead, paitades ta põski. Lausa tunnetad, et see noormees näeb sõrmedega – imelist rahulolevat naeratust üheksakuuse poja näos. Nii tundeküllane on isa puudutus.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega