Terakese õpetajad käisid Soomes
Sadamast jõudsime oma väikeste autode ja GPS-seadmete abiga kenasti Vantaasse. Lasteaia väravasse tuli vastu lahke olekuga rõõmsameelne eestlanna Merike Palenius, kes Soomes pikki aastaid elanud. Juba ukselt paistis silma, et olime väga oodatud: söögituppa oli kaetud lõunalaud. Üllatasid koorega kartulid, kuid saime teada, et lasteaias kartuleid ei kooritagi nii õpivad lapsed juba maast madalast ise kartuleid puhastama. See on väga hea peenmotoorika harjutus.
Soome lasteaedniku tööst
Kuulsime, et Soomes töötab ühes rühmas kolm inimest - õpetaja ja kaks abilist, kelle puhkus sõltub tööstaažist. Kui õpetaja on töötanud 15 aastat, saab ta puhkust 38 tööpäeva, kui vaid mõned aastad, siis 28 päeva. Puhata saab nii talvel kui suvel. Tööaeg on 38 tundi 15 minutit nädalas. Lasteaiaõpetaja palk on 2200 eurot, kui maksud maha arvata, jääb kätte 1600. Õpetaja abilised saavad kätte 1400 eurot. Lasteaed avatakse kell 6-7 ja suletakse, vastavalt vajadusele ja eelnevale kokkuleppele, kell 17-18.
Mudilased lähevad hommikul õue ja on seal kella 11-ni. Seejärel söövad ja magavad kella 14-ni. Kes aga teatud ajaks pole uinunud, võib üles tõusta ja mängima minna. Niisugust õppetööd, nagu meie lasteaedades, Soomes ei toimu. Ja õpetajatelt tööplaanide kirjutamist ei nõuta. Soome lasteaedades teevad kogu töö ära rühmaõpetajad, eraldi muusika-, kunsti- ega võimlemisõpetajat ei ole. Ei ole ka koristajad ja majahoidjad - need palgatakse eraldi firmast. Kord nädalas toimuvad töötajate nõupidamised, igal hommikul on kümneminutiline nõupidamine. Kord aastas tehakse arenguvestlusi. Igal lapsel on mapp, mis sisaldab fotosid, valitud joonistusi, ankeete.
Nissakse lasteaias
Nissakse lasteaia maja oli hallist puidust ühekordne kodune ja hubane hoone. Seal oli 5 rühma (neist 2 pererühma), igal oma mängu- ja magamistuba.
Soome lasteaedadele on iseloomulik, et laste ja perede nõustamiskeskused, kus töötavad arstid, asuvad lasteaedade juures. Nii oli ka Nissakse lasteaia keldrikorrusel niisugune keskus. Kõrvalmajas aga oli kooliõpilaste lastehoid, kus pärast tunde mängiti ja kodutöid tehti. Lasteaias ja -hoius oli üllatavalt palju teise nahavärviga ning muukeelseid lapsi, sealhulgas ka eestlasi ja venelasi.
Ooperis
Õhtul külastasime Soome Rahvusooperit, kus mängitakse umbes 300 etendust aastas. Keskmiselt on repertuaaris 15 ooperit ja 9 balletti. Teatris töötavad kõrge rahvusvahelise tasemega artistid, seal on professionaalne ooperikoor, balletiartistid ning suur orkester. Repertuaar on mitmekesine, sisaldades nii klassikat kui ka uudisteoseid kodu- ja välismaalt. Meil oli harukordne võimalus osaleda balleti "Tuhkatriinu" esmaesitlusel.
Pileteid kontrollivad ja kohti näitavad teatris ainult ülikondades mehed. Nii juhatas meidki garderoobi, tutvustas teatrimaja ja saatis kohtadele soliidne härra. Kui esietendus lõppes, siis ühelegi tantsijale, lavastajale ega kunstnikule lilli ei toodud - Soomes ei ole seda kommet. Huvitav oli ka see, et pooled balletietenduse külastajatest olid mehed.
Pärast teatrit ootasid soomlased ukse ees taksot nagu lennujaamas: pikk järjekord ja taksod aina vurasid.
Õhtul oli meil tore pidžaamapidu. Sõime-jõime, kes soovis, käis saunas. Kõige põnevam oli aga Kalevipoegade retk Lindade juurde. Kalevipojad käisid öö otsa uksekella helistamas, aknale koputamas. Vedasid isegi raske redeli meie rõdu alla, ronisid rõdule, tahtsid sisse saada... Aga Lindade südamed olid kivist. Hommikul märkasime, et eesti mehed olid meile tahvli šokolaadi ukse taha jätnud. Oh seda sära naiste silmis!
Saunalahti lasteaias
Espoo Saunalahti lasteaias ootas tore eestlannast õpetaja Svetlana Vilokas. Lasteaed asus uuselamurajoonis kauni kaljuseina kõrval, õuel asendas muru pehme vetruv roheline kunstmaterjal - tartaan. Igal rühmal oli oma sissekäik ja välisukse ees mänguväljak. Valdavalt hakkasid silma liivakastid, ronimisköitest punutud turnimispüramiidid, koopad, huvitava lahendusega kiiged. Kogu hoov oli põnevaid atraktsioone täis - nagu ehitus teiselt planeedilt. Fuajees köitis tähelepanu kõrge katuseaken. Koridori välisukse juures olid seinale kinnitatud torukesed, mille otsas saab kuivatada jalanõusid, mütse ja kindaid - klassikalisi kappe Soome lastel ei ole, on nimelised nagid ja riiulid. Kui lapsel mõni asi otsa saab, jäetakse riiulile vanema jaoks sildike. Näiteks, et mähkmed on otsas.
Põrandaküttega koridorid olid voolujoonelised, kaetud tumeda pehme heli neelava vildiga. Terves majas olid aknad põrandast laeni, nii näevad ka kõige pisemad mudilased ilma suurema vaevata õue. Igal rühmal oli kaks tuba - üks mängimiseks, teine magamiseks. Kahekordsed voodid olid kapis peidus. Rohelised-pruunid toonid sisekujunduses olid inspireeritud ümbritsevast loodusest.
Saunalahti lasteaed avati selle aasta aprillis. Seal on 17 töötajat, neist noorim 21-aastane, vanim üle 60. Kohti on 105 lapsele. Sama maja keldrikorrusel tegutseb sünnitus- ja lastenõuandla, kus töötavad arst ja neli meditsiiniõde.
Soomes jälgitakse väga, et kasvatajad tuleksid tööle ja lahkuksid õigel ajal. Kui juhtub, et minnakse ära 10 minutit hiljem, on järgmisel päeval võimalus 10 minutit hiljem tulla või hoopis 10 minutit varem ära minna.
Muusikamaja Helsingis
Käisime ka Helsingi kesklinnas Muusikamajaga tutvumas. Selle maja projekti algatas Sibeliuse Akadeemia 1992. aastal, ehitustööd algasid 2008, hoone valmis käesoleva aasta aprillis, kuid avapidu toimus 31. augustil. Hoone on huvitava projektiga, võtmesõnadeks on läbipaistvus ja avatus. Majal on valdavalt klaasseinad, materjalidest on kasutusel ka puit ja betoon. Hoones on viis väiksemat saali ja suur kontserdisaal, millel lava keskel, kuulajad istuvad ümberringi nagu amfiteatris. Päeval on Muusikamajas avatud kohvik, igaüks saab fuajees ringi vaadata, kauplust külastada, Sibeliuse Akadeemia muusikakoguga tutvuda. Muusikamajas kohtuvad uued ja vanad kuulajad, üliõpilased ja muusikaspetsialistid, muusikanautijad, möödujad, turistid. Maja pakub igas vanuses erinevate muusikastiilide austajatele võimaluse osaleda õpitubades, seminaridel ja muudel üritustel.
Soomes käisid lasteaia Terake direktor Eve Laiverik, muusikaõpetaja Sirje Oja, liikumisõpetaja Ene Rahuoja, kunstiõpetaja Piret Laanvee, logopeed Tiina Talmar, rühmaõpetajad Kristel Prommik, Katre Merilainen, Tiina Talpsepp ja Signe Parve. Reis oli arendav, meeldejääv, rõõmupakkuv - suurepärane motivatsiooniallikas edaspidiseks töö.
