Miks oli süvendamine vajalik?

Projekti eesmärgiks oli Natura alade hulka kuuluva Tamula järve veekeskkonna parandamine. Kuna Tamula järve valgala on väike (10 km²), siis uut ja puhast vett voolab Tamulasse äärmiselt vähe. Seevastu Vagula järve valgala koos järve enda pindalaga on u 500 km², mis nende kahe järve ühendamisel aitaks parandada Tamula järve vee kvaliteeti. Järved on omavahel ühendatud juba ammustest aegadest, kuid veetaseme alandamine Liitva kanali kaevamisega aitas vältida küll üleujutusohtu, kuid pani väidetavalt alguse ka kahe järve vahelise jõelõigu kinnikasvamisele.

1930ndatel aastatel õgvendati Võhandu jõesängi ja kaevati Liitva kanal. Selle rajamisega olevat mõlema järve veetaset umbes meetri võrra alla lastud ning selle tulemusena tekkis Tamula rand. Varasemalt oli Tamula järve normaaltase olnud kuni Kreutzwaldi pargi kaldani ning üleujutuse korral isegi kuni Kreutzwaldi tänavani.

Tamula ja Vagula järve vahelise jõelõigu viletsast olukorrast said parema ülevaate need inimesed, kellel oli võimalus sõita eelmiste aastate südasuvel ühelt järvelt teisele. Kohati oli jõelõik nii pilliroogu ja heintaimi täis kasvanud, et tekkis juba probleem väiksema kummipaadiga läbimisel, rääkimata suurema süvisega mootorpaatidest. Samuti oli lõhutud nõukogude ajal rajatud Vagula järve regulaator, kus kohati olid metallkonstruktsioonid lausa eluohtlikud.

Algasid ettevalmistused

Projektiga alustati 2008. aasta sügisel, sest enne süvendustööde alustamist tuli hinnata mõjusid Natura alade hulka kuuluvale Tamula järvele. Keskkonnamõjude hindamise protsess võt

tis poolteist aastat aega, mille tulemusena valmis u 100leheküljeline aruanne. Enne tööde alustamist tuli veeseadusest lähtuvalt vormistada ka objektile vee-erikasutusluba. Kuna tegemist oli riigimaaga, siis sai luba taotleda vaid omanik ehk riik. Võru Linnavalitsus tegigi Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda erandkorras nõusolek jõelõigu süvendustöödeks ja vee-erikasutusloa taotlemiseks.

Menetluse tulemusena jõuti otsusele, kus erandkorras nõusolekut ei anta, vaid tehti ettepanek maa munitsipaliseerimiseks Võru linnale ja Võru vallale. Nii asusidki linn ja vald taotlema maad endi omandisse, mis lõpuks ka õnnestus. Sellest tulenevalt sai vormistada ka vajalikud load ning linn hakkas läbi viima riigihanget süvendustöödeks.

Riigihange sai üles ning selle vastu tundis huvi mitu firmat. Kahjuks pidi aga hankes tegema muudatusi tööde lõpetamise tähtaja suhtes, kuna 2010. aasta oli küllaltki kõrge veeseisuga ning tööde lõpetamine eelmise aasta sügiseks oleks osutunud äärmiselt keerukaks.

Samuti pidi jälgima keeluaega, mil töid ei tohi teha, kuna kevadel on lindude pesitsus- ja kaladel kudemisaeg. Küsisime KIKilt pikendust ning peale nõusoleku saamist oli lõpptähtajaks käesoleva aasta oktoober.

Tööde käik

Hanke võitis ja töid kanalil hakkasteostama Saaretu OÜ. Süvendamist alustati jõelõigu Vagula poolsest otsast, et vältida muda, sette ja heintaimede sattumist Tallinna maanteega ristuvale jõe kagulõigule. Vahetult Roosisaare silla läheduses tuli tegevused kooskõlastada muinsuskaitseametiga, kuna tegemist on kiviaja leiukohaga ning sellele on kehtestatud kaitseala. Keskkonnamõjude hindamise käigus tegi samuti muinsuskaitseamet ettepaneku tööde teostamisel kaasata vastava ala asjatundjaid ja spetsialiste.

Tööprojekti kooskõlastamise käigus arutas arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu esitatud projektiga kavandatavaid töid ning nende võimalikku mõju kiviaja asulakohale ning jõudis seisukohale, et Vagula ja Tamula vahelise kanali süvendamine kahjustaks oluliselt kultuurimälestist ning ei ole seetõttu projektis ettenähtud viisil ning ajal teostatav. Võru Linnavalitsuses toimunud aruteludel, kus osalesid Maaparandusbüroo, keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti esindajad, pakuti välja erinevaid alternatiive projekti eesmärgi saavutamiseks, kuid käesoleval hetkel puuduvad Eestis veealuseid töid teostavad arheoloogid. Seetõttu jättis muinsuskaitseamet kooskõlastamata tööprojekti ning peatas tööd Roosisaare silla läheduses. Kuna täiendavad uuringud ja vastavate arheoloogide koolitamine oleks võtnud teadmata aja, tuli projekt lõpetada täielikku eesmärki saavutamata, sest süvendamata jäi u 200 m lõik Roosisaare silla juures. Jõelõigu läbimine on kõige keerukam just praegusel hetkel, sest veetase on võrreldes varasemate aastatega enam kui 1,5 meetrit madalam.

Loodetavasti veetase kevadel taastub ning siis ootab paadisõitjaid peale muinsuskaitseala läbimist juba piisavalt lai ja sügav jõelõik ning korrastatud Vagula regulaator, mille saab kuni 1,7 meetrit laia paadiga läbida ilma sellest väljumata. Lisaks paadiga liiklemisele loodetavasti paranevad ka veevahetus kahe järve vahel ning kalade ränne.