Eredaim täht kiirgab nagu 9 miljonit Päikest
Kes tahab oma silmaga näha tähte, mis on 400 000 korda eredam kui Päike? Ei, tumedat klaasi pole vaja – võib vabalt palja silmaga vaadata.
Selleks pole vaja muud kui selget taevast ning natuke viitsimist praegu, mardikuu lõpus õhtul kella kümne paiku õue minna. Siis on kagus juba tõusnud üks meie taeva ilusaim tähtkuju – kikilipsu-kujuline Orion ehk vanade eestlaste Koot ja Reha.
Orjatäht või Pärlirida?
Tähtkuju leitud, on lapsemäng märgata Orioni Vööd. Asi võib ka vastupidi käia – kõigepealt leiab silm kolmest tähest koosneva ilmeka vöö, seejärel tähtkuju enda.
Vöö keskmine täht ehk Reha keskmine pulk kannab nime Alnilam (araabia k “pärlirida”) ehk ε Ori (epsilon Orionis).
Päikesest 26 korda suurem ja neli korda kuumem (25 000°) sinine ülihiid Alnilam kiirgab
375 000 korda rohkem valgust kui meie oma täht. Temap see palja silmaga hõlpsasti leitavatest tähtedest kõige eredam ongi.
Kuidas nii? Öötaeva kõige heledam täht on ju Siirius ehk vanade eestlaste Orjatäht. Eksimatult leitav temagi – pikendad Orioni Vööd ida poole ehk viltu alla vasakule, ja seal ta silma torkab. Praegusel ajal tõuseb Siirius kella 23 paiku.
Asi on selles, et tähtede puhul tuleb rääkida kahte sorti heledusest. Üks on tähe näiv heledus – nagu ta meile paistab – ehk tähesuurus.
Mida heledamalt taevakeha paistab, seda väiksem arv on tema tähesuuruseks. Näiteks Suure Vankri Hundil on heledus 4; Härjal 2,3; Põhjanaelal 2; Alnilamil 1,7; Siiriusel –1,46 tähesuurust. Jupiteril, mis nüüd õhtul kõrgel lõunakaares särab, on see praegu –2,8.
Teine on tegelik ehk absoluutne heledus – kui hele üks täht päriselt on. Siililegi selge, et näiteks küünlatuli oma aknalaual paistab hulga heledam kui kõrvalmaja akna peal. Kaugus mõjub. Ja mõjub lausa ruudus – kümme korda kaugemal asuv valgusallikas on sada korda nõrgem.
Absoluutseks heleduseks on kasutusele võetud tähesuurus, millisena paistaks üks või teine täht 32,6 valgusaasta (va) kauguselt. (Miks just selline arv normeerimiseks on võetud, pole siinses loos tähtis.)
Kui nüüd tagasi Siiriuse ja Alnilami võrdluse juurde tulla, siis esimene on küll kõigest 25 korda heledam kui Päike, kuid see-eest asub 150 korda lähemal. Siirius on 8,6 va, Alnilam 1300 va kaugusel.
Kes jaksab 150 ruutu võtta, saab aru, miks tegelikult palju heledam Alnilam silmale tuhmim näib.
Kui Päike tolle normeerimiskauguse peale nihutada, et tema absoluutset heledust näha, leiaksime ta vaid suure surmaga üles. Tähesuurusega 4,8 on ta nõrgem veel kui Suure Vankri Hunt.
Sellegipoolest ei maksa nuriseda, et Päike on kehvake. Vastupidi – 95% tähtedest, mis teada, on tuhmimad kui tema.
Kõige heledam ja raskem
Tegelikult ei ole ka Alnilamil põhjust nina püsti ajada. Universumi rekordist tähtede heleduses jääb ta kaugele maha.
Juulis 2010 avastati Tarantli udukogust Linnutee naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves sinine ülihiid, mis sai nimeks R136a1.
Rekordiomanik on üheksa korda kuumem (53 000°) ning 8 700 000 korda eredam kui Päike. Ülalnimetatud kauguse ruudu tagajärjel teda palja silmaga kuidagi ei näe – asub 165 000 va kaugusel.
Universumi kõige eredama tähe käes on ka kehakaalu rekord – massi on tal 265 Päikese jagu. Enne tema avastamist ei pidanud teadlased nii massiivsete tähtede olemasolu võimalikuks.
