Ühistegevust põllumajanduses peetakse sageli sotsialistlikuks jäänukiks
14 põllumajandusühistu esindajaid küsitleti käesoleva aasta novembris, seitse neist osales ka 2008.-2009. a Maamajanduse Infokeskuse tellimisel läbi viidud uuringus „Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited“. Tänavuse küsitluse puhul on tegemist pigem kvalitatiivse analüüsi kui statistilise uuringuga.
Enamus vastajatest hindas ühistegevuse olukorda põllumajanduses halvaks või pigem halvaks (9 vastajat 14-st). Mõnevõrra on arvamus võrreldes 2008. a uuringuga paranenud, kuigi ka siis ei nimetanud keegi olukorda heaks.
Kõige suuremaks kitsaskohaks peeti ressursside nappust – nii raha kui inimressursi osas. Samuti mainiti liikmete vähest lojaalsust ning ebaõiget arusaamist ühistegevuse põhitõdedest. Mitmed vastajad tõid välja EL ühisturul valitseva ebavõrdse konkurentsi ning erinevad toetustasemed.
Mainiti sedagi, et kummutada tuleb küllalt levinud arvamus, justkui oleksid ühistud sotsialistliku korra juurde kuuluv nähtus.
Ühe suurema probleemina toodi välja toodangu ümbertöötlemise võimaluste puudumise. Leiti, et kindlasti peaks ühistu juurde olema loodud müügijuhi ametikoht, kuid ilma toetuseta on seda väiksematel ühistutel võimatu omavahenditest teha.
Üle poole vastajatest väitis, et toetustel on olnud ühistu toimimisel määrav tähtsus. Nelja vastaja hinnangul on toetused tegevusele mõningal määral kaasa aidanud ja kahe vastaja hinnangul on toetuste roll olnud väheoluline.
Leiti, et riiklik toetus, mis näitab riigipoolset suhtumist ühistegevusse, peab kindlasti jätkuma ning toetused on vajalikud just ühistulisele tegevusele hoo sisselükkamisel. Investeeringutoetuste abil on võimalik ühistegevust hoogustada. Kuid märgiti sedagi, et hakkama saab ka ilma toetusteta – need vaid rikuvad turgu – ning et toetustest olulisem on ühine tegutsemine.
Allikas: Maainfo.ee
