Lang kinnitab soovitusliku kirjanduse näidisnimestiku
Nimekiri võtab enda alla kolm lehekülge tihedat teksti ja seal on üheksa erinevat kategooriat. Nimekirjas on teosed, mille väljaandmist on riiklikult oluliseks peetud, need, mida on toetanud või hinnanud KULKA. Sinna kuuluvad Lastekirjanduse Keskuse poolt auhinnatud teosed, 25 kaunimat raamatut, sari Eesti Mõttelugu jpt.
Kui kultuuriminister oleks näidisnimekirja kinnitanud aasta tagasi, oleks seal Balti Assamblee kirjanduspreemia laureaadi Ene Mihkelsoni "Torn", kultuurkapitali laureaatide Urmas Vadi Peeter Volkonski "Viimane suudlus", Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus", Kristiina Kassi "Nõianeiu Nöbinina" jt.
"Mina ei ütle, et see on kohustuslik kirjandus," selgitab kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus. "Me võimaldame edaspidi lihtsalt riigi raha eest raamatukogudel muretseda kultuuriajakirjandust, teiseks me soovime, et erinevate ekspertgruppide poolt väärtustatud Eesti kirjanike teosed jõuaksid rohkemal määral rahvaraamatukogudesse kui seni."
Kõrge ministeeriumiametniku sõnul pole selles, et minister Rein Lang täna näidisnimekirja kinnitab, midagi erilist.
"See ei tähenda, et need raamatud peaksid olema kõikides raamatukogudes," rõhutas Veskus. "Iga raamatukogu vaatab, mida ta Tallinnast tulnud soovituslikust nimekirjast võtab."
Raamatukogunõunik rõhutab, et see puudutab vaid poolt riigi poolt raamatukogudele eraldatud rahast. Eesti riik annab rahvaraamatukogudele 1,6 miljonit eurot, pool sellest on 800 000 eurot.
Järgmise aasta lepingutes on lisad, kus on täpselt kirjas, milleks riiklikku teavikute toetust kasutada võib. Pool ettenähtud toetuse summast tuleb kasutada ekspertide poolt hinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostudele. Riigiraha leping saabub jaanuaris, siis saadetakse ka soovituslikud nimekirjad. Keskraamatukogude ülesandeks jääb riigi toetusraha sihipärase kasutamise jälgimine.
"Ülejäänud raha puhul peavad nad arvestame rahvaraamatukogude komplekteerimise eelistusi," selgitab Veskus.
Selle nimekirja eesotsas on teatmekirjandus. Tarbekirjandus nagu kokaraamatud jäävad allapoole. Kõige viimane, viies punkt, on ajaviitekirjandus.
"Mida rohkem kohalik omavalitsus raha annab, seda rohkem nad saavad seda osta," rõhutab Veskus.
Kuigi kultuuriminister Rein Lang on väitnud, et raiuge või neljaks, kokaraamatuid tema riigi raha eest osta ei luba, pole raamatukogunõunik nii resoluutne.
"Asi sai alguse laenutushüvitise rahast, Cartlandist," tunnistab Veskus nn Langi skandaalist rääkides. Kirjanike liidule tundus, et nende inimesed saavad liiga vähe raha, see läheb hoopis mingitele saastakirjanikele. Ta lisas, et kirjanike liit üritas sama asja läbi suruda juba neli aastat tagasi, toona see ei õnnestunud.
"Näis, kas sellised meetodid panevad inimesi neid raamatuid ka laenutama," küsib tundmatuks jääda sooviv raamatukogutöötaja ja muigab. "Laenutusraha nende pealt ikka ei tule."
"See, et neid ei loeta, on teine küsimus," tõdeb Veskus, rääkides sellest et rahvas enamiku kirjanike liidu liikmete teoseid ei loe. "Alustame siis hoopis lugemisharjumuse kujundamisest."
"Asi oleks võinud palju hullemini minna," tunnistab raamatukogunõunik. Kinnitamata andmetel taheti reguleerida kogu riigiraha kasutamist. Praegu käib see vaid poole raha kohta.
Peale selle hauti plaani anda raha otse sihtasutusele Kultuurileht, kes oleks hakanud siis raamatukogusid otse Sirbi, Akadeemia, Vikerkaare, Loomingu, Teater.Kino.Muusika jt kultuuriajakirjandusega varustama.
"Mul õnnestus selgitada, et see ei ole hea mõte," tunnistab Veskus. "See on tõesti parim, mida me praegu saime."
