Vallavanem: Võsu komando sulgemise analüüs oli selgelt pealiskaudne
Selguse saamise eesmärgil saatis vallavalitsus Päästeameti peadirektorile alljärgneva kirja, mille teema sensitiivsusest tulenevalt siinkohal ka avaldame.
Võsu komandot puudutava analüüsi objektiivsusest
Vihula vald pöördus 11.10.2011 kirjaga nr 16-1.1/1310 siseministri poole. Kirjas väljendati muret seoses Siseminis-teeriumi kavaga vähendada päästeüksusi. Kirjutama sundis tollast Vihula vallajuhti informatsioon, et likvideeritavate päästeüksuste hulgas oli ka Võsu komando ning kartus, et otsuse ettevalmistamise metoodika ei arvesta Vihula valla eripäraga ning otsutamisel lähtutakse peaasjalikult registreeritud elanike arvust. Kirjas juhiti rõhutatult ja näidete varal tähelepanu asjaolule, et valla eripärad ei kajastu rahvastikuregistri statistikas.
Samuti on Võsu komando küsimuses Siseministeeriumi poole pöördunud Lääne-Viru maavanem(1).
Mõlemale nimetatud pöördumisele on saabunud ka vastused, mille allkirjastas Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson. Esmasel vaatlusel võib asuda seisukohale, et kuigi Vihula valda saabunud vastus on lühem, siis sisult on nad sarnased. Täpsemal lugemisel saame aga Maavalitsusele saadetud vastusest täiendavalt teada, et
• Ajakirjanduses avaldatud komandode tegevuse ümberkorraldamise kavad ei ole peegeldanud Siseministeeriumi ja Päästeameti ametlikke seisukohti;
• Ümberkorralduste põhiliseks ajendiks on piiratud eelarve.
Lisaks on mõlemas kirjas öeldud mistahes otsuse korral eelneb sellele kindlasti ka infovahetus erinevate huvigruppidega, sh kohalike omavalitsustega.
Tänaseks oleme olukorras, kus Vihula valda on saadetud Teie kaaskirjaga analüüs, millest ühemõtteliselt on arusaadav, et Võsu komando kaob eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, seega on olukord täpselt vastupidine Siseministeeriumist laekunud vastustele ja peegeldab tegelikult ajakirjanduses avaldatud ümberkorraldamise kava. Vähemalt Vihula valla ja Võsu komando kontekstis.
Samuti peab nentima, et Võsu komando analüüsi tegemise käigus pole olnud mitte ühtegi infovahetust Päästeameti suunalt valla suunas. Vastupidises suunas on lisaks eelpool nimetatud vallavalitsuse kirjale (2), esitanud siseministrile 11.11.2011 oma seisukoha ka 664 Vihula valla kogukonna esindajat.
Kaaskirjas, millega koos Võsu komando analüüs valda saabus, teatate -ümberkorralduste kaudu soovime leida parima tasakaalu piirkonna elanike arvu, ohtude- ja riskide ning päästemeeskondade kohalejõudmise kiiruse ja meeskondade suuruse vahel.
Mis iganes on selle lause sügavam mõte, seda ma ei tea, kuid analüüsiga tutvumise järgselt saab selgeks, et analüüsi tulemuste kohasel käitumisel (Võsu komando sulgemine) kukub Vihula vald tänasest 15 minuti reageerimisega kaugustsoonist 30 minuti kaugustsooni ehk Päästeameti „parim tasakaal" toob kaasa elu- ja varapäästva teenuse kvaliteedi languse Vihula valla kodanikele, mis loomulikult ei ole päästeteenuse kui avaliku teenuse puhul vastuvõetav.
Ütlete oma kaaskirjas Päästekomandode ümberkorralduste kava aluseks on analüüs, milles vaadeldi kõikide päästekomandode paiknemist, väljasõidupiirkondade elanike arvukust, ohtusid ja nende realiseerumise tõenäosust.
Et üks analüüs kõike seda arvestama peab on selge, kuid vastuseta küsimuseks jääb, et miks siis ei ole arvestatud? Näiteks elanike arvukust. Seda vaatamata mitmetele valla poolt saadetud vastavatele tähelepanujuhtimistele, mida kirja alguses tutvustasin. Analüüsis on selgelt (lk8) viidatud ja seega ka lähtutud otsuste langetamisel püsielanike (rahvastikuregistris Vihula valla kodanikena figureerivate) arvust. Pole tähelepanu pööratud sellele, et nt ainuüksi Võsul on keskmine elanike arv aastas 1820 (3) (registri järgi vaid 760), rääkimata sellest, et lisaks suvel resideeruvate inimeste arvule lisanduvad turistid, ranna-ja/või Lahemaa rahvuspargi matkaradade ning muude turismimagnetite külastajad ja neile lisaks erinevate populaarsete ürituste külastajad. Ja ometi oli meie kirjas juhitud tähelepanu, et Vihula vallas esineb suveprioodil nädalavahetusi, kus terves vallas on inimeste arvukus ca 20000.
Saan aru, et erinevate analüüside aluseks on statistilised näitajad, kuid miks siis ei arvestata statistikaga, mis tegelikku olukorda objektiivselt kajastab? Miks arvestatakse vaid kergelt kättesaadavate erinevate registrite andmetega ja jäetakse tähelepanuta kohaliku omavalitsuse poolne kogemusele tuginev informatsioon tegelikust olukorrast? Ei ole ju midagi lihtsamat kui kontrollida kohaliku omavalitsuse antud informatsiooni. Saan aru, et see nõuab aega, kuid õige tulemuse saamise eesmärgil on lisanduv ajakulu ju igati põhjendatav, õigupoolest polegi teist alternatiivi. Kindlasti ei saa pidada normaalseks, et Päästeamet läheneb niivõrd tundlikule teemale meetodil, kus vastus on ette teada ja tundmatud ülesandesse seatakse nii, et see vajalik ja etteplaneeritud vastus välja tuleks. Ma väga loodan, et see nii ei ole, sest nii tundlikel teemadel koostatavasse analüüsi selle koostaja pealiskaudsusest ja/või rumalusest kõikide oluliste algandmete mittejõudmine võib analüüsi järelduste najal otsuste tegemisel viia vägagi raskete (sh pöördumatute) tagajärgedeni. Pealegi ei saa selline avaliku teenuse liik, nagu seda päästeteenus on, olla rahalisest kasust-kahjust juhinduv/juhitav. Avalikus halduses on mõõdupuuks avaliku hüve pakkumine (konkreetsel juhul turvalisuse tagamine) ja see ei ole tihtipeale mõõdetav rahalise kasu ja/või kahjuna. Ma ei kahtle hetkekski väites, et kasvõi üksainus päästetud inimelu kaalub kuhjaga üles kõik rahalised kulud, mis Võsu komando säilitamisel riigile tekivad.
Kõike eeltoodut arvestades teen Teile järgmised ettepanekud:
1. Täiendada analüüsi ja tuua sisse tegelikud rahvaarvud;
2. Näidata analüüsis, mis juhtub päästeteenusega Vihula vallas, kui ümberkaudsed komandod on väljakutsel (reageerimisajad jms);
3. Täpsustada analüüsi peatükki 6. Millised rahastamistingimused Päästeamet loob, millise varustusega varustab, kes seda varustuse hooldust/uuendamist rahastab, mis saab tänasest komando hoonest (4) ja selle kuludest jms
4. Tulla Võsule olukorda selgitama Vihula valla inimestele, kes allkirjastasid pöördumise siseministrile.
Loodan tõesti, et infovahetus aitab meil jõuda lahenduseni, milles on tasakaalus kõikide osapoolte huvid, mitte vaid täidetud eesmärk kärpida vahendeid, et hambad ristis ja inimeste elu, tervise ja vara hinnaga hoida tasakaalus riigieelarvet. Olen kindel, et selle ülesande täitmiseks on riigil täna küllaldaselt kohti kust kokkuhoiu saavutamise eesmärgil on võimalik kärpida, riskimata sealjuures inimeludega. __________________________________
(1) 13.10.2011 nr 1.1-3/3928
(2) Saadetud küll Siseministeeriumisse, kuid loodetavasti jõudnud ka Päästeameti asjaomastele isikutele
(3) EL Konsult, „Finants- ja majandusanalüüs Vihula valla veemajandusprojekti ÜF taotlusele" Lisa 4, Tallinn 2011
(4) Võsu eripära on see, et komandoga ühes majas on ka vetelpääste
