Peale tähtede õpetab aabits ka mõne niisuguse sõna, mis on praeguseks kõnepruugist kadunud. Lisaks on aabitsa koostajad pannud iga tähe juures olevast sõnaloendist kokku hulga vahvaid ütlemisi, mis käivad kokku kõrvaloleva pildiga.
Seni käis seto keele ja kultuuri õpetamine koolis peamiselt paar aastat tagasi välja antud seto lugemiku ja kodulooraamatu põhjal. Samas tuleb keelt ja kirja õpetama hakata juba lasteaiast.

"Ometi ükskord saime selle aabitsa. See on eriti oluline väikestele lastele. Suured loevad lugemikust, koduloost ja ajalehte, aga tähtis on just esimene-teine klass ja lasteaed, kus saab hakata trükitähtede järgi õpetama," rääkis Värska gümnaasiumi õpetaja Maret Vabarna.

"Võrukesed ja kihnud on meist Eestis ette jõudnud, võrukestel on oma aabits juba tükk aega, kihnudel pisut vähem, aga nüüd on nende rahvaste-kultuuride ritta jõudnud ka setod," ütles Setomaa valdade liidu kultuurinõunik ja aabitsakogu liige Aare Hõrn.

Aabitsa tegemisel lõi kaasa rohkem inimesi kui ühe käe sõrmedel saab kokku lugeda. Pildid joonistas seto päritolu kunstnik Toomas Kuusing. Ning selle ilmumine on omamoodi märgiks ka seto kultuuri praegusest seisust.

"Selle jaoks, et tase ei langeks ja et ka tulevikus saaks keegi kõrgkultuurilise teose improvisatsiooniliselt seto keeles ära laulda, tuleb seto keele õpetamisega tegeleda ja aabits on kindlasti abiliseks," ütles kirjanik ja aabitsakogu liige Kauksi Ülle.

Aabitsa väljaandmist toetasid Setomaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.