Iga päev kärutavad nad kaasa Janaga oma 22 hobusega tallist tonn-poolteist sõnnikut transportöörile, mis selle tünni sisemusse veab. Pärast 20–25päevast komposteerumist, mille käigus tõuseb massi temperatuur 60–65 kraadini, on mikroobivaba kompost valmis.

Tünn sai sügisel tööle pandud ning nüüd tuleb sealt iga päev tonni jagu muredat ja hästi lõhnavat komposti välja.

Mahetoidu kasvatamiseks

“Meil on mahetalu, nii et tegu on mahekompostiga,” ütleb Viiard. Ta loodab, et sellisel kompostil on turgu, kuna ökomajandus ja eriti -aiandus on viimastel aastatel moodi läinud.

Tavaliselt ostetakse kevadel taimede ettekasvatamiseks turvast, kuhu on mineraalväetised sisse segatud. Virve Hobusekasvatus pakub sellele ökoloogilist konkurentsi – nad kasutavad tallides allapanuna turvast, kompostile väge andev väetis tuleb hobusesõnnikust.

Peeter Viiard on saatnud kompostiproovid analüüsida maaülikooli mullalaborisse, kust saab teada nende keemilise koostise ja idanemisproovide tulemused.

Tänavu plaanib Viiard müüa 30–40 tonni komposti, mis on tonnistes kottides. Edaspidi tahab ta väärt kraami ka väiksematesse kottidesse pakendama hakata. Hinna kohta ütleb mees, et see sõltub ostetava koguse suurusest ja on läbirääkimise küsimus, kuid ega see tavaturba hinnast palju erine. Sobiv hind selgub pärast proovide kättesaamist.

Maja sõnnikuga soojaks

“Allapanuks tuleb turvas osta. Tahaks selle ja natuke tööraha tagasi saada,” arutleb mees, lisades naerdes: “Ei saa midagi talust välja lasta, kõik tuleb kokku koguda ja sitt ka maha müüa.”

Kompostitünni tehnoloogia on mõeldud tiheasustusega aladele, kus tuleb sõnniku ebameeldivast haisust vabaneda. Viiard nägi sellist tehnoloogiat esimest korda Soomes, kus see on kasutusel juba 1985. aastast. Nüüd tegi ta nähtu põhjal joonised ja laskis tünni Vastseliina metallitööstuses kokku keevitada. Küsis kahel korral PRIAst toetust, kuid jäi mõlemal puhul ilma. Nii tuli rohkem kui 30 000eurone investeering enda kanda võtta.

“Mulle meeldib see kaasaegne lahendus, kust saab ka soojust,” märgib Viiard hiigeltünni kohta. Komposteerumise käigus tekkinud soojust on võimalik mitut moodi ära kasutada. Selleks tuleks viia tünnist välja toru ja panna ventilaator 65kraadist õhku puhuma näiteks kanala, kasvuhoone, talli või elumaja kütmiseks.

On ka võimalus toota elektrit, aga nii madala temperatuuriga soojuse elektriks muutmise tehnoloogia on kallis.

“Kui panna biogaasi reduktor üles, siis tahan allapanusõnnikust saada oma majapidamisgaasi, ja kui rohkem tuleb, siis ka autosse,” plaanib Peeter Viiard. “Soomes on poole küla autod lehmasõnnikust toodetava biogaasi reduktori taga.”

Nii et elektriautode kõrval võivad maal peagi ringi vurada ökosõnniku peal töötavad gaasiautod.