Pendipäevale on nime andnud õhtumaa munkluse patriarh, benetiktiini ordu alusepanija ja Monte Cassino kloostri abt Benedictus Nursiast, kes suri 21. märtsil 467.

Pärast reformatsiooni kaotas pendipäev oma tähtsuse ja ununes. Ainsaks märgiks pühamehe kunagisest üldtuntusest Tallinnas on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Benedictus on seal kujutatud mustvalges rüüs, peas lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina.
Benedictus 480-543

Nimi Benedictus tähendab ladina keeles 'õnnistatu', 'heaks öeldu'. Benedictus pärines Itaaliast Perugia provintsist. Benediktiini ordu on vanim mungaordu Euroopas ja sellel oli oluline roll hariduse levitamisel. Tavainimesele on teada mungaordu valmistatud benediktiiniks nimetatav liköör.