13.04.2012, 09:04
Sabatähtede, paksu lume ja tormi aastad sõjatules Liivimaal
Põnev on lugeda Balthasar Rüssowi kroonikast, kuivõrd murrangulised on Liivi sõja aastad olnud erakordsete ilmastiku- ja loodusnähtuste poolest.
FOTO:
Aastal 1556, paastuajal, nähti Liivimaa kohal pikka aega tulist sabaga tähte. Samal ajal pidasid Liivimaa seisused Volmaris maapäeva. Ja kui seal mõned saadikud pidusöömingul istusid, nende seas ka üks Tartu toomhärra, jõudis sinna uudis, et taevas nähtavat imelikku ja ebatavalist tähte, pikk saba taga nagu luud; sellepärast palusid nad toomhärrat, et mingu ta välja, vaadaku tähte ja avaldagu õpetatud mehena selle kohta oma arvamust. Siis hakkas see toomhärra seletama, et ta teadvat küll, mis asi see on. See olevat sabaga täht ning need asjad ei tavatsevat tähendada head (1558. aastal algas sädemena hõõgunud sõda moskoviitidega). Anno 1568 küünlapäeval (2. veebruaril) jõudis Tallinna üks Saksa laev, mille peal isegi saksa naisi oli. Niisugune asi oli Liivimaal otse ime. Sest sel aastaajal on talv siin tavaliselt kõige kõvem ja säärast asja ei ole enne kuuldud. Miks see laev nõndaviisi ebaharilikul ajal Tallinna tuli, selle põhjuseks oli, et Taanimaa ja Lüübeki orloogi- ehk sõjalaevad, peale nende veel Danzigi mereröövlid suve- ja sügispäevil võimsasti merel tegutsesid ning tallinlastele ja kõigile rootslastele juurdeveo sulustasid. Sellepärast tuli kaupmeestel veel tavatulgi ajal oma peatoidust suure ohu saatel muretseda. Taani ja Lüübeki sõjalaevad lasevad Tallinna pihta (1569. aasta 9. juulil). Ning kui nimetatud vaenlased oleksid Telliskopli all maale tulnud, enne kui nad reidile jõudsid, siis oleksid nad Tallinna üsna hõlpsasti võinud enda alla võtta. Oli ju ilm üpris udune, nii et kättki suu ees ei saadud näha, ja mitte ükski inimene linnas ei teadnud, et vaenlane nii ligidal on, mistõttu linna väravad juba üsna vara avati.