Esimene robotlaut on töötanud üle viie aasta
See oli 2004. aasta suvi, kui Tallinna lähedal asuva ASi Pakar Vaskjala farmi külastasid taidlejad Taanist. Nende grupijuhiks oli taanlasest farmeri eestlannast abikaasa Epp Laursen. Epp sai ASi Pakar juhi Endel Albiniga jutule ja rääkis, et neil on kolmesajapealine lüpsikarjafarm, kus lüpsja töö teevad robotid. Ning soovitas ka Pakaris robotlaut ehitada.
Huvi robotlauda vastu tekitatud, sõitiski Endel Albin Taani ja külastas seal kuut lauta, kus igaühes töötas neli kuni kuus robotit. Taanis nähtu andis hea ettekujutuse, mismoodi robotlaut tuleb ehitada ja kuidas seal tööd korraldada.
Eestis oli lüpsiroboteid asunud propageerima Uhtna Talutehnika, kes pakkus farmeritele Hollandi päritolu Lely roboteid. Firma oli internetti näidisena üles pannud ka robotlauda põhiplaani.
Loomad kohanesid uues laudas kiiresti
Hea mõte päädiski sellega, et AS Pakari Vaskjala farmis lammutati vana laudahoone ja selle asemele ehitati nelja robotiga lüpsilaut.
Nüüd kus Eesti esimene robotlaut on töös olnud juba üle viie aasta, oli farmiomanik Endel Albin nõus jagama oma tähelepanekuid.
Loomade vabapidamine laudas ei ole uus asi. Uus on see, et karjakud ei sunni loomi kaks-kolm korda päevas piitsaga vehkides lüpsiplatsile minema, vaid loom läheb roboti lüpsiboksi omal soovil, kui udar piimast pakitseb.
Robotlaudas ei olegi inimese poolt loomale mingit sundi, seetõttu on loomad stressivabad ja inimese suhtes väga sõbralikud.
Albin on märganud, et vabalt pidades hakkavad loomadel omavahel kehtima karjaseadused, mida võib täheldada just lüpsile minnes. Kujunevad välja liidrid, keda teised lehmad eelisjärjekorras lüpsile lasevad.
Omapärane on suhtumine karja vanematesse liikmetesse. Kui mõni vanem lehm läheb lüpsile, vaatab ta kord ühele poole, siis teisele poole ja lüpsijärjekorras seisvad lehmad teevad talle tee vabaks. Jääb mulje, et loomade seas austatakse vanemat põlvkonda.
Farmi külastanud teiste riikide loomakasvatusteadlaste käest on Albin kuulnud, et ka magama heites vaba aset otsides valivad lehmad naabreid ja igaühe kõrvale ei heida.
Vaskjala farmis harjusid loomad robotlüpsiga kiiresti. Vaid mõni üksik tuli tagasi viia lüpsiplatsiga lauta. Siis oli põhjuseks, et loom ei õppinud ära roboti juurde minekut või ei olnud udar sobiv nisakannude automaatseks allapanekuks.
Ühe roboti kohta võiks olla 50–70 lehma
Vaskjala robotlaudas on 252 asemekohta, lehmi aga praegu vähem, 232. Albin arvab, et lehmi võiks rohkem olla, määravaks on robotite võimsus. Et kõik lehmad normaalselt lüpsile pääseks, peaks ühe roboti kohta olema 50–70 lehma.
Oluline on lehma päevane piimatoodang ja keskmine lüpsikiirus. Ühe roboti tootlikkus on keskmiselt 1700–1800 kg ööpäevas. Lehmade lüpsikiirus võib aga olla vägagi erinev, näiteks ühel lehmal 0,5 l/min, teisel 3,5 l/min või rohkemgi.
Lüpsmisel on kõik tegevused ajaliselt kindlaks määratud. Jõusööda söömise kiiruseks on arvestatud 400 g/min, kuid mõnel loomal võib selleks kuluda viis minutit. Kui lüps kestab vähem, kolm minutit, siis robot lubab jõusööda ära süüa ja laseb seejärel lehma lüpsiboksist välja. Kui mõni lehm ei märka pärast jõusööda söömist lahkuda, antakse talle nõrga elektrisignaaliga märku.
Lehmadele meeldib ka ilma lüpsita robotiboksist läbi käia ja see võimalus on olemas.
Vaskjala farmis toimub ööpäevas nelja robotiga keskmiselt 620–640 lüpsi ning samas käivad lehmad ööpäevas ka ilma lüpsita 450–600 korda boksist läbi.
Igale lehmale on ette nähtud oma lüpsisagedus ja ta võib küll boksist sagedamini läbi käia, kuid jõusööta siis ei saa. Käik aga registreeritakse.
Kui mõni lehm ettenähtud kordi lüpsiboksis ei käi ja korralikku (lõpuleviidud) lüpsi ei toimu, registreerib robot selle näidu ning farmitööline suunab selle lehma kontrolliks ise lüpsiboksi, et robot teavitaks, kas looma tervis on korras, ehk hakkab laktatsioon lõppema vms.
Piimatoodangu kõrval registreerib robot ka looma kaalu, kehatemperatuuri, iga nisa lüpsiaja ja tervisliku seisundi. Igal hommikul vaatavad farmijuhataja ja Albin ise arvutist järele, mis laudas öösel juhtunud on.
Robotlaudas vajatakse oskuslikke töötajaid
Sööt antakse ette mikseriga ja seda traktoriga vedav traktorist peab oskama söödasegu koostada. Robotlaudas ning kõrvalasuvates vasika- ja kinnislehmade laudas on ööpäev läbi valves üks farmitöötaja. Valvekorra ajal on tema ülesanne poegivalt lehmalt vasikas vastu võtta või roboti juures lihtsamaid hooldustöid teha.
Albin arvab, et robotlautade farmitöötajatele võiks korraldada õppepäevi, kus roboteid müüvate firmade hooldemehed vajalikke oskusi õpetaksid.
Vaskjala farmis on ametis veel seemendustehnik ja selektsionäär, kes peab loomade kohta tõualast arvestust. Albin meenutab, et omal ajal oli Sommerlingi sovhoosi Vaskjala osakonnas 55 töötajat, praegu on AS Pakaris palgalehel 14 töötajat.
Järgmisel aastal saavad kõigi nelja roboti liisingud tasutud. Kui kaua Lelyd vastu peavad, ei oska ennustada. Esimeste aastate jooksul on tulnud vaid mõned osad välja vahetada – kõik detailid on üsnagi tugevad.
Endel Albin kinnitab, et kui talunikul on 50–60 lehma, siis tasub juba robot osta. Robot on küll kallis, kuid seda võib võrrelda keskmise teraviljakombaini hinnaga. Robot töötab aasta ringi iga päev ja toodangu maksumuseks võib arvestada ca 200 000 eurot aastas. Kombain peab sama käibe saavutamiseks koristama vähemalt 1200 tonni teravilja.
