Kas puuke on tänavu erakordselt palju?
"Ma olen paari päevaga leidnud koeralt kolm puuki. Mullu leidsin sama palju terve suve jooksul. Tundub, et puugid on ka linna kolinud."
Selliseid postitusi võib leida viimasel ajal Facebookis üha rohkem. Kas tõesti on puuke tänavu rohkem kui varasematel aastatel?
"Seda, et väljas liikudes võib üha sagedamini koju tagasi jõuda koos puugiga, on tähele pannud paljud inimesed," tõdes Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi. "Ka taiga- ja võsapuugi kaudu levivaid borrelioosi ja entsefaliiti diagnoositakse meie inimestel aasta-aastalt üha sagedamini. Ühest põhjust puukide arvukuse kasvu, nagu enamuse looduses toimuva kohta, ei ole võimalik nimetada."
Talvi sõnul on ühelt poolt puugirohkuse kasvus oma osa kindlasti viimasel kolmel kenal ning kaua maas olnud paksu lumekattega talvel. Puukide noorjärgud ja täiskasvanud isendid veedavad talve mööda maapinnal kulu- ja kõdukihis. Kui maa on talvel kaetud paksu ja stabiilse lumevaibaga, on kõikidel selle varjus talvitujatel tingimused väga soodsad. Talvi lisas, et nii mõjutavad korralikud suusatalved soodsalt nii puuke kui ka nende vaheperemehi - haigusekandjaid, samuti lume all talvituvaid närilisi, karihiiri, siile jt väikeloomi.
"Samas peab meenutama, et pikad paksu lumega talved on oluliselt vähendanud täiskasvanud puukide toitumisel tähtsate metskitsede arvukust," ütles Talvi. "Võimalik, et seda enam otsivad munemiseks valmistuvad täiskasvanud puugid võimalust toitumiseks kodu- ja lemmikloomadel ning inimesel." Teadlaste poolt leiab üha sagedamini kinnitust ka üldise kliima soojenemise ja puukide arvukuse ning levila põhja poole laienemise vaheline positiivne seos.
Teisalt võime puugirohkuse seletamisel võimalikke põhjuseid leida ka inimese käitumise ja maakasutuse traditsioonide teisenemises, lisas Talvi. "Viimase poole sajandi jooksul on oluliselt muutunud inimese ja looduse suhe. Eestile varem iseloomulik mosaiikne, liigendatud maastik, kus maakasutus oli traditsiooniliselt ekstensiivne, on üha enam asendumas intensiivselt kasutatavate maade ning vähese otsese inimmõjuga alade (loodusalade) mustriga."
Talvi rääkis, et sajandeid on Eestile olnud omane hajaasustus, ulatuslikud pügatud rohukamaraga heina- ja karjamaad. Maarahva elujärg sõltus otseselt enda kasvatatud toidust, selleks peeti pea kõikjal oma ümber maastikke hooldavaid koduloomi. Võsa oli haruldane. Tänapäeval peetakse kariloomi intensiivmeetodil piiratud aladel, suur osa endistest traditsioonilisest põllumajandus- ning talumaastikust on võsastunud. Üha enam piirneb linnainimese otsene kontakt loodusega vaid väikese suvemaja ümbritseva murulapi niitmises. Lopsaka rohurindega segametsad ja võsastikud on aga puukide lemmikelupaik.
"Paanikaks ei ole põhjust, loodust ei tohi karta, teda peab tundma ja temaga arvestama," kinnitas Talvi.
Tervisekaitseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul esimese kolme kuu jooksul puugihaigustesse nakatumine ei ole suurenenud. Tema sõnul selgus juba mullu, et kui varasemalt oli puuke rohkem Lääne-Eestis ja saartel, siis nüüd toimub nakatumisi üle Eesti.
Oluline on meeles pidada, et entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, ent borrelioosi vastu mitte. Haigestumiseks peab siiski olema mingi otsekontakt puugiga. "Kuigi mitmedki haigestunud kinnitavad, et neil ei ole olnud puuki peal," lisas Saluri.
