Rahvatants on paljude kosekate elustiil: rahvatantsijad kogunesid Orul
29. aprillil peetavat tantsupäeva on Kose vallas eri piirkondade rahvatantsijate eestvedamisel peetud juba aastaid. Tänavu jõudis võõrustamise kord Oru tantsijateni. "Orukad", st kolm rühma Oru tantsijaid, eesotsas tantsuõpetaja Marika Tutt elbergiga, võisid nautida kodust pidu - on ju Oru Külakeskuse saal praegu vallas sobivaim ruum selliseks peoks - parasjagu suur ja hea akustikaga - jagub ruumi liikumiseks ja saab rõõmu mõnusast muusikast.
Tants sobib kõigega
Peol osalesid üheksa rühma tantsijad: memmed ja naised, segarühmad ja noored, kokku sadakond inimest. Laste rühmad osalevad tantsupäevadel neil aastatel, kui suurem laulu- ja tantsupidu tulekul.
Iga rühm sai esitada oma kava, samas oli ka ühistantse. Et pidu oli pühendatud Ullo Toomile, siis ühistantsudeks olid ikka tantsutaadi seaded.
"Rahvatants on paljudele Kose elanikele juba elustiiliks saanud," selgitas rahvatantsu populaarsust Marika Tutt elberg. "On teada, et meie tantsijate sünnipäevad ja muud tähtpäevad üldjuhul lõppevad ikka rahvatantsuga."
Palju loeb perekonna ja sõpruskonna eeskuju - kui ikka ema ja vanema on tantsinud, küll siis tütar ka tantsuni jõuab - nii tantsivad praegugi mõnes rühmas ema ja tütar koos. Osad rühmad aga moodustavad juba lausa sõpruskondi, kellega koos tähistatakse ka perekondlikke tähtpäevi, käiakse reisimas jms.
Meelt ei muuda
Kas tants on vaid treening, mis annab füüsilist koomust? "Kaugeltki mitt e," väidab Marika Tutt elberg. "Erinevalt näiteks aeroobikast on rahvatantsutundides lisaks füüsilisele pingutusele ka emotsionaalset naudingut, boonuseks mõnus muusika, hea seltskond ja ka kaunid rahvariided."
Üldjuhul on rahvatantsurühmade koosseisud üsna püsivad, "kaadrivoolavust" palju ei esine. Ja mitmed rühmad tähistavad juba päris märkimisväärseid sünnipäevi - nii täitus naisrühmal "Kirilind" hiljuti 25., Oru naisrühmal aga 15. tegevusaasta. Kose tantsurühmad on nii populaarsed ja kuulsad,et seal käib treenimas ka naabervaldade inimesi, Kõue ja Kiili vallast.
Esineda saavad rahvatantsijad piisavalt - näiteks järgmine suurem pidu väljaspool koduvalda, kuhu plaanis minna, on Tamperes toimuv Soome- Eesti tantsupäev. Üldjuhul osalevad Kose valla tantsurühmad ka suurtel laulu- ja tantsupidudel - eelvoorude sõelast läbi pääsemine Kose tantsijatele peavalu ei valmista.
Tantsutaat Ullo Toomi
• Ullo Toomi (14. september 1902-26. november 1983) oli eesti rahvatantsupedagoog ja tantsujuht.
• Ta oli I Eesti mängude (15.-17. juuni 1934) liikumise üldjuht. Nendest mängudest kasvas välja hilisema üleriigilise tantsupeo idee.
• Ullo Toomi kogus ja kirjeldas rahvapärimuslikke tantse. Aastal 1950 ilmus Ullo Toomi raamat "Eesti rahvatantsud", mida kutsutakse "tantsupiibliks" ning mis on tänaseni esimeseks õppematerjaliks tantsujuhtidele. Ullo Toomi on loonud mitmeid rahvapärimusel põhinevaid tantse (näiteks Kosjatants, Kolhoositants, Tuisuline).
• Aastatel 1951-1961 oli Ullo Toomi Tööjõureservide Peavalitsuse, hilisema Kutsehariduse Komitee tantsurühma juhendaja. Tantsurühma noorema rühma baasil arenes Ullo Toomi tantsija Ilma Adamsoni juhendamisel välja tänaseni tegutsev tantsuansambel Sõprus.
• Alates 1987. aastast annab Ullo Toomi Fond välja Ullo Toomi nimelist rahvatantsustipendiumi. Stipendiumi on saanud rohkem kui 20 rahvatantsujuhti.
