2005. aastal oli võimalik see pundar ka Tartu ülikooli muuseumile saada ja lähemalt uurida. 13st täiskasvanud kodurotist koosnevas puntras oli osa loomi vigastatud ja poolikud, ilmselt sõid neid pärast surma teised rotid ja ka tuhkur. Rotid prepareeriti, asetati fikseerivasse lahusesse ja pandi näitusesaali.

Sellele, miks rotid kummaliselt sabapidi kokku põimuvad, pole teadlased siiani ühest vastust leidnud. Miljutinile tundub kõige tõenäolisem hüpotees, et sõlm tekib sabade kokkukülmumisel või -kleepumisel. Rotid magavad koos ja kui sabaotsad kokku kleepuvad või külmuvad ja nad püüavad ärgates vabaneda, võivadki sabad liigutamise tagajärjel sõlme minna. Seda oletust on Miljutini sõnul ka katsed kinnitatud.

"Bioloogina arvan, et rotikuningas pole midagi muud kui karm evolutsiooniline tasu, mida maksab kodurott pika ja paindliku saba eest."

Fotot rotikuningast saad vaadata SIIT.