Aga sama suur armastus on ka loomad. Ega muidu ei oleks ta neid Vorbusel kogu oma tööelu poputanud. Nii kui 1971. aastal EPA veterinaarina lõpetas ja sealsetesse lautadesse tööle läks, nii tänaseni välja.

Laudas näitab Maie Mölder esimesena üht Vorbuse farmi uhkust – Jacqueline’i. Eesti rekordlehma.

“Ta on hollandi pulli Jaco tütar, neljandal laktatsioonil lüpsis 18 935 kilo piima, see rekord 2008. aastast püsib siiani,” räägib Mölder ja paitab looma. Loom on rahu ise. Pikutab oma asemel, teda ei häiri ka fotograaf. Et palju piima anda, ei tohi ju energiat asjatult kulutada.

Geenid määravad

Märtsis poegis Jacqueline seitsmendat korda. Annab praegugi päevas 65–66 kilo piima. Vanim karjasolija tuleb Vorbusel peatselt 11. korda lüpsma. Mölder loodab, et ka rekordiomanik veel mitu aastat karjas vastu peab.

Maie Mölder on aretustööle kulutanud palju aastaid ja energiat. 650pealine piimakari lüpsab viimastel aastatel stabiilselt üle 10 tonni lehma kohta. Esimest korda ületati maagiline 10 tonni piir 2007. a. Kui parimal, 2010. aastal jäi laeks 10 908 kg, siis mullu vaid veidi vähem,
10 665 kg. Tulemus on seda hinnatavam, et karjast on pooled punased lehmad, kuid Vorbusel ei jää nad mustakirjudele palju alla.

Mölder ütleb, et kuigi karjas on üle poolesaja selliseid lehmi, kes lüpsavad aastas 15 000–17 000 kilo piima, ei aja ta taga kogu karjaga sellisele tasemele jõudmist. “Vaatamata sellele, et praegune 10 000–11 000 karja keskmisena on normaalne, olen seadnud eesmärgiks jõuda 12 000ni, geneetiliselt on see tase meil olemas,” arutleb ta.

See on kogus, mida kari oleks võimeline lüpsma ja seejuures ka tervis korras püsiks. Kõige suuremaks takistuseks, mis sel teel ületada tuleb, peab Mölder tippkarja vajadustele alla jäävat söödabaasi. Sest lehm lüpsab endiselt suust.

“Oleks tähtis, et põhisööda, korraliku silo, saaksime tehtud kahest esimesest niitest, aga alati see ei õnnestu,” teab ta.

Mölder ütleb, et kolmandast niitest tehtud silo ei tahaks ta üleüldse näha. Ja kui seda tehakse veel oktoobris, ei ole selles kuigivõrd kuivainetki, paljas vesi.

Siiani külmlaudausku

Kui Maie Mölder EPA lõpetamise järel Tartu näidissovhoosi veterinaararstiks tuli, lüpsid lehmad 3000 kilo, ja 4000 oli juba hea toodang.

“2003 saime vanast laudast 8000 kilo kätte, pidasime seda toona imeks,” võrdleb Mölder suuri muutusi, milles ta ise osaline olnud. Kui valmis uus külmlaut, tõusis toodang veelgi.

Mölder on külmlaudausku siiani, peab seda õigeks sammuks, mis näitas, et uuendusi ei tasu karta. Vorbuse oli kolmas paik Eestis, kuhu vabapidamisega külmlaut ehitati – Torma ja Põlva järel.

Praeguses vabapidamislaudas korraldab Maie Mölder aretustöö kõrvalt paljudele toimetustele lisaks ka tõuloomade müüki. 2010. aastal müüdi Vorbuselt 60 tiinet mullikat Türki ja Maltale, läinud aastal juba 71.

“Oma karja täienduseks ei lähe uusi nii palju vaja, ei raatsi eelmisi lihtsalt eest ära viia, pealegi üsna hästi makstakse ka nende eest,” muheleb ta.

Farmi perenaisena ei väsi ta töötajatele kordamast, et nood ei elaks loomade peal välja oma paha tuju, ei ütleks kõva sõna, löömisest rääkimata. Sest loomad, kes iga päev kolm korda lüpsiplatsile lähevad, teavad isegi, mida nad peavad tegema.

“Ma olen siin farmis kõige suurem loomade heaolu eest võitleja,” naerab ta.

Iseäranis tunneb Mölder heameelt Vorbuse farmi tulnud 13 vissitiitlist. Alates 2000. aastast, kui nad vissivõistlustel osalema hakkasid, on pea kõik punase karja vissi tiitlid neile tulnud, 2005 saadi uuest laudast ka esimene mustakirju karja vissi tiitel.

Mölder valib farmist loomad välja ja juhib nende valmistumist etteasteks. “Mulle meeldib ilusaid asju vaadata, ilusaid loomi ja inimesi ka,” räägib ta.

Võiks teha ajalugu

Vissivõistlused näitavad Eesti loomade taset. “Häbeneda pole meil midagi, võime aretusega täiesti rahul olla, sest meil on maailma geneetika sees – Kanada, USA, Holland, Saksamaa,” loetleb ta.

Möldri sõnul valib ta oma karja selliseid pulle, kes annavad tütardele hea udara ja jalad. Alles siis vaatab piimatoodangut.

Eesti karjakasvatuse murelapseks peab Mölder veterinaaride nappust. Kuigi neil endal on loomaarstid olemas, siis igasse suuremasse farmi neid Eestis ei jätku. “Ma ei kujuta ette, et meil käiks siin loomaarst, kes osutab teenust, näiteks loomade jalaprobleemid jääks siis küll ravimata.”

Maaülikoolis veterinaaria lõpetajad on suurloomade asemel kahjuks üha enam huvitatud väikeloomade ravimisest. Möldri meelest piisaks paljudes farmides ka tehnikumi haridusega veterinaarvelskritest, aga neid ei õpetatagi enam kusagil.

Aasta põllumehe kandidaadina on Maie Möldril võimalik teha ajalugu. Pälvida esimese naisena meie põllumeeste kõrgeim tiitel ning tuua ühte perre juba teine aupärg. Sest on ju Maie abikaasa, Tartu Agro juht Aavo Mölder, aasta põllumees 2004.



KANDITAAT

MAIE MÖLDER

AS Tartu Agro Vorbuse farm

- Tähtvere vald, Tartumaa.

- Piimakarjakasvatus.

- Farmis 650 lehma, lisaks noorkari 900 looma ringis.

- Keskmine toodang lehma kohta 2010. aastal 10 908 kg, 2011. aastal 10 665 kg.

- 2000. aastast alates osaleb farm vissivõistlustel, saadud 13 vissi- ja kolm reservvissitiitlit.

- Aretuspullide kasvata­mine ja müük. Tõumullikate ja -pullide müük.

- 8 töötajat.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. mai 2012.

- Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Konkursil on olnud osalejaid ja tiitlivõitjaid nii talupidajate kui suurtootjate seast.

- Tiitli aasta põllumees on siiani pälvinud 13, elutööpreemia kaks põllumeest.

- Kandidaate saavad esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid.

- Ettepanekud koos kandidaadi ankeediga (ankeedi saab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja või Maalehe internetiküljelt) palume saata Maalehe toimetusse aadressil  10151 Tallinn, Narva mnt 13, Maaleht, või e-posti aadressil silja.lattemae@maaleht.ee, märgusõna “Aasta põllumees”.



KOMMENTAAR

TANEL BULITKO

Eesti Tõulooma­kasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Maie Mölder on Eesti veisekasvatajate hulgas üks säravamaid isiksusi. Meeletu töötahte ja suurte kogemustega naine juhib Eesti ühe edukaima põllumajandusettevõtte Tartu Agro ASi Vorbuse piimafarmi aretustööd. Tema intuitsioon aretusmaterjali valikul on muljetavaldav.

Laiemale loomakasvatusringkonnale on Maie tuntud kui üks tulihingelisemaid vissivõistluste osavõtjaid. 13 võitu kaunima Eesti lehma konkurs­sidelt on kujukas näide, kuidas juhtida ja motiveerida tippu nii hoolealused kui töökaaslased.

Eesti kõigi aegade parima laktatsioonitoodangu lüpsnud 9aastane lehm Jacqueline, kellel vaid mõnikümmend kilo jäi puudu 19 tonnist, on Maie üks lemmikuid. Üldse on viiesajast Eesti parimast laktatsioonitoodangust üle 70 pärit Vorbuselt.

Maie on olnud üks teerajajaid ka Eestis tänapäevaste piimakarjafarmide käivitamisel.

Läbi ja lõhki tõuaretaja hingega Maie Mölder tunneb oma hoolealuseid ka nägupidi, samuti teab ta peast nende sugupuid ning järeltulijaid.