Lugejakiri: Ellujäämises on asi
Liikide väljasuremise põhjus on inimtegevuse kohatu paljus ja laiumine peaaegu igasse kohta nii, et teiste liikide elukohad muutuvad nende eluks kõlbmatuks. Tegevuse teeb suureks ja laialdaseks inimeste ülearu suur hulk ning kasutuses oleva energia rohkus. See energia on enamasti saadud fossiilsetest ainetest, mida kasutatakse kütusena. Sellest tuleb ilmastikku peamiselt muutev süsihappegaas, mille sisaldus õhus kasvab ja tekitab soojenemise.
Aga seda peaks igaüks juba teadma. Siiski on inimese mõtlemine, arusaamine ja tegevus vähe muutunud. Ikka üldiselt nõutakse rohkem palka, tahetakse tarbida mitmel moel, ikka rohkem näiteks reisida, sõita. Ikka arvatakse, et vähemalt meie rahva iive peaks olema positiivne ja majandus kasvama. Seda enamasti isegi ei mõelda, vaid võetakse kui antut, iseenesestmõistetavat. Seda üldist arvamust tuubitakse meedias erandita, kuigi see on rumalus, kuigi terves maailmas tarbimine ületab üle 50 % jätkusuutlikkuse piiri, ja Eesti tarbimine on suurem kui keskmine.
Majandusmängu jätkumiseks riik ja ühiskond soosivad tarbimise kasvu nõudvat eluviisi. Soomes 20 aasta eest tehtud küsitluses leidus palju tahtmist muudatusteks. Oli ka palju neid, kes täiesti teadlikult, enda varasemate vastustega ebaloogiliselt, tahtis jätkata elu hukatust. Vastajad jagas kõige selgemini lammasteks ja sikkudeks küsimus, kas olete nõus lõpetama autosõidu. Need, kes väga armastavad sõita, hoolivad märksa vähem inimkonnast, loodusest ja elu käekäigust tulevikus.
Sõiduhimu annab kahjuks palju tegevust majanduses ja tervishoius. Aga bisnis näeb selles ainult võimaluse äritegevuseks. Sõiduhimu ässitatakse mootorispordiga. See läheb teadmatutele ja mitte teada viitsivatele ja ka teisiti mittemõtlevatele pähe nagu ving. Filosoofid ja teisedki mõtlejad, targad ei hooli mootorispordist, arvavad seda brutaalseks, tihti täiskasvanute mänguks. Maailma olukorrast teadlikud mõistavad mootorispordi hukka elukvaliteedi halvendajana ning tulevikuhüve vastasena.
Kui Rannus tundub igav, kui üritusi on harva, ja sellepärast ollakse rõõmus, kui korraldatakse võidusõit maastikul, siis soovitame arutleda eelkirjutatul.
On vähe võimalusi mõjutada arengut elu kaitsvasse suunda. Maaomanikuna selline väike võimalus ikka on. Siis oleks ju patt jätta seegi kasutamata.
Kuid päris tavaline looduski on kaitset ja hoolimist väärt, asi pole üksnes selles, missugust jälge rattad teevad, millist müra on kuulda, kas maaomanikule tekib majanduslik kahju või mitte.
Ja veel, ikka on tavaline, et sõidetakse eramaal, kuigi on teada, et omanik on rangelt selle vastu. Selline käitumine on häbiks sõitjale. Soovime, et inimestel oleks eneseaustust ja väärikust ning moraali nii palju, et austataks nii kirjapandud kui kirja panemata seadusi. Me ei luba oma maad sõidurajana kasutada. Me oleme heatahtlikud, mitte väiklased.
Taito Mikkonen
Margus Härm
Eda Madiste
Toimetajalt: kas nõustuda ülaltoodud seisukohtadega või mitte, on iga lugeja otsustada.
