Türi lillelaat muutub üha paremaks
Üks pikaajalisi laadalisi on tuntud roosikasvataja Juhan Juhani.
“35 aastat tagasi erategijad lilledega tegelda ei tohtinud, aga laadal, mida esialgu peeti Türi kiriku kõrval, ma vaikselt alustasin,” rääkis ta. “Oleme seega tõesti algusest peale kohal käinud.”
Juhani hinnangul on tegu Baltimaade ühe võimsama laadaga, mis aastatega aina paremuse suunas liikunud.
“Igal aastal leiab midagi uut ja põnevat, näiteks suhkruleht sel aastal,” ütles ta. (Suhkruleht on mitmeaastane poolpõõsastaim, mille lehed maitsevad magusalt nagu suhkur. Siinses kliimas on taime lihtsam kasvatada toas kui õues. – Toim.)
Hea suund on välismaalastest ostjate osakaalu suurenemine. Ka on neil üha parem varustus taimede transportimiseks.
Tundub aga, et kaupa osteti Juhanilt vähem kui varasematel aastatel. Näiteks roose, sest eelmine talv oli roosidele hea.
Esimesest korrast peale on Türi laadal käinud ka tuntud elulõnga- ja viinamarjakasvataja Aili Kivistik. Temaga koos olid laadal nii lapsed kui lapselapsed, kes tegelevad aiandusega hobi korras.
Kivistiku sõnul on lillelaada juures oluline, et kohal on peamiselt need, kes ise toodavad, mitte ei vahenda.
“Nõu andmist on rohkesti ning sageli tuleb ümber lükata kirjanduses avaldatut,” lisas ta. “Aiandusalaseid raamatuid tõlgitakse palju, ent tihtipeale ei sobi kirjeldatud agrotehnilised võtted meile.” Kivistik soovib, et inimesed pöörduks nõuande saamiseks rohkem vanade aednike või nende järeltulijate poole. “Minu lapselapsed kasvatavad taimi ise ning oskavad ostjatele ka nõu anda.”
Kivistik ütles, et tänavu ostavad rohkem soomlased ja rootslased, ent eestlasedki hakkavad masust üle saama. “Eestlane ostab rohkem söödavat ning dekoratiivtaimed jäävad tagaplaanile.”
Kolmas kange müüja, roosikasvataja Rein Joost, on samuti esimesest korrast alates laadal käinud. Siis oli kohal 50–60 müüjat. (Praegu ligi 800. – Toim.)
“Lillelaat on laadanduse lipukandja,” sõnas Joost. “Siit leiavad ka asjatundjad imeasju, mida keegi on oma aianurgas kasvatanud ning müügile toonud.”
Joosti sõnul oskavad inimesed üha enam roose hinnata, kuna kodukaunistamise kultuur süveneb ning areneb.
Linnainimesed ostavad moodsaid sorte, mis kaua õitsevad ning vajavad vähe hoolt. Maainimesed tahavad külmakindlaid ning samuti vähem hoolt vajavaid taimi, et jääks aega nende nautimiseks.
Müüki aga mõjutab kõige enam ilm. Ilm oli laada ajal tõeliselt ilus, nii et kohati tekkis lausa raskusi liikumisega ning müüjate juurde kogunesid järjekorrad. “Ilusa ilmaga pole võimalik, et müük ei lähe,” lausus Harri Poom Saare-Tõrvaaugu talust.
