Eesti lennufirma Airest, kes praegu pakub alltöövõttu rahvusvahelistele kullerifirmadele, kavatseb soetada uued lennukid, mille baasina näeb just Ämari lennuvälja. „Ämarisse saaksid maanduda nii suured kaubalennukid, mis hakkaksid oma müraga tallinlaste öörahu häirima,” rääkis Airesti nõukogu liige Indrek Raid. „Kavatseme hakata Kaug-Idast Euroopasse näiteks elektroonikat vedama, sest Ämari on Tallinna ja Helsingi kõrval Kaug-Ida lendudele parim sihtkoht.”

Kaubavedudeks kasutatakse öiseid lennuaegu, mis on odavamad kui reisijateveoks sobilikumad päevased lennud. Samal ajal rikuvad öised kaubalennukid suue müraga linnade elanike une.

Suured rahvusvahelised kaubavedajad seevastu ei kavatse oma äri Tallinna lennujaama külje alt mujale viia. „Kui meile saabuks päevas kümme lendu, siis võiks Ämarisse kolimist kaaluda,” selgitas DHL-i müügijuht Kristina Laaneots. „Kuid meile tuleb vaid üks lennuk ja lähiaastatel ma lendude arvu suurenemist ei prognoosi.”

Peavalu Tallinnale

Tallinna lennujaamale põhjustavad Ämarilt tõusvad pürgimused peavalu. „Meie ei ütle mitte ühelegi siin tegutsevale ettevõttele, et minge sinna Ämarisse,” lausus Tallinna lennujaama turundusjuht Erik Sakkov. „Kaubavedu korraldavad logistikafirmad, mitte lennujaamad ning logistikaettevõtted tahavad olla oma klientide lähedal, mitte aga Ämari-sarnases kohas, kus pole ühtegi arvestatavat ettevõtet.”

Ämari lennubaas arendati välja selliselt, et suudaks ööpäevas vastu võtta kuni 1000 tonni veoseid. Tegemist on samas suurusjärgus kaubamahuga, mida Tallinna lennujaam võttis vastu majandusbuumiga 2008. aastal. Aprillikuus saabus Tallinnas õhu kaudu 1800 tonni kaupa.

Varitseb oht, et treenitud lennuväelastest saavad mõne aastaga doominomeistrid, sest töökoormust pole paistmas. „Lennuvälja põhjapoolne ala on jäetud täiesti vabaks, et riigi või erakapitali vahenditega sinna tsiviillennunduse tarbeks taristu rajada,” ütles õhuväe staabiülem kolonelleitnant Jaak Tarien. „Õhuväe seisukohast oleks see väga tervitatav, kui sinna tekkiksid ettevõtjate kaubalaod ja rajataks omaette juurdepääsuteed, kuna koostöö tsiviilpartneritega aitaks jagada lennuvälja käitamiskulusid.”

„Majandusministeerium toetab Ämari lennuvälja kasutamist ka tsiviillennuväljana ning otsib selleks koostöövõimalusi,” kinnitas majandusministeeriumi lennundustalituse juhataja Gerli Rebane.

Lennuameti kinnitusel kuluks Ämarile tsiviillendudeks vajaliku sertifikaadi andmiseks 80 tööpäeva.



Sõjalennuväljana lendab raha tuulde

Raivo Tamm
reservkolonelleitnant,
kaitseministri nõukoja liige

Avar ja tühi Ämari lennuvälja ümbrus vaid 30 km kaugusel Tallinnast sobiks kulleri- ja logistikafirmadele paremini kui Tallinna keskel asuv lennujaam.

Septembris 2010 avatud lennuväljal, mis läks riigile maksma üle 80 miljoni euro, puudub regulaarne lennutegevus ja seda ei paista ka lähitulevikus tekkivat. Tööl käib baasis iga päev 200 inimese ringis, enamik Tallinnast. Juurde tahetakse värvata veel paarsada, hankida täiendavalt pääste- ja rajahooldustehnikat 25 miljoni euro eest, 31 miljoni euroga ehitada valmis kaubakäitlemiseks vajalikud terminalid, saavutada katkematu tegutsemisvõime.

Enne projektiga alustamist räägiti õhuturbe hävitajatele maandumisvõimaluste loomise, siis jälle vastuvõtva riigi toetuse osutamise (HNS-Host Nation Support) vajadusest. Kuid ühtegi konkreetset lepet või vajadust selleks polnud.