„Väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti. Talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning käsi tööle külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.

Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar.

Tavapäraselt on talgutel kaasa löömas inimesi ka teistest riikidest, näiteks Kreekast, Prantsusmaalt, Itaaliast. Alam-Pedja talgutele on tulemas terve grupp Suurbritanniast, Läänemaal on Laelatu puisniidul heina tegemas ja Pivarootsil Eesti kadakatega jõudu katsumas vabatahtlikke vähemalt kuuest erinevast riigist.

Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Üks ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Tööd, mida nende päevade jooksul tehakse, on tavaliselt võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, õpperadade ja karjaaedade ehitus ning elupaikade (nt kõre- või vesilikutiikide) hooldus.

Kogu info talgute kohta leiab ja registreeruda saab veebilehel www.talgud.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid