Kallas suhtus küllaltki skeptiliselt struk­tuurifondide kaudu jagatavatesse toetus­tesse. Näiteks põllumajanduses nägi ta lahendust pigem toetuste vähendamises nendele riikidele, kus need Eestiga võr­reldes mitmeid kordi suuremad on. Sa­mas rõhutas ta selliste mastaapsete pro­jektide nagu Rail Baltica tähtsust Eesti üldisele arengule.

Kuulajad palusid külalisel avaldada arvamust mitmes Euroopa riigis hiljuti toimunud valimistega seoses. Eriti pak­kus huvi muidugi Venemaa uusvana pre­sidendiga seonduv. Kallas tõdes, et suh­ted Venemaaga on nii poliitilises kui ma­janduslikus mõttes keerulised ja kergeid lahendusi loota pole põhjust.

Eestit teiste Euroopa riikidega võrrel­des rõhutas Siim Kallas, et me elame siis­ki imelisel maal, mida on märganud ka paljud tema Eestit külastanud kolleegid.

Meie loodus on puhas, maanteede ääres ei vedele kilekotte ega muud prügi, ja mis peamine, meil pole teravalt vaenutse­vaid rahvusrühmi nagu näiteks Türgis või ka nii stabiilse riigina tunduvas Bel­gias.

Päris palju tähelepanu osutas Kallas Euroopa vaimsetele väärtustele, tuues esile huvitavamaid filosoofe, ühiskonna­teadlasi, kirjanikke, kelle teoseid hiljuti loetud või kes aegade jooksul sügavama mulje jätnud. Euroopa riigipeadest tõstis Siim Kallas eriti esile Itaalia peaministri Mario Monti sügavat vaimsust ja suurt lugemust, milles on saanud temaga vahe­tult suheldes veenduda.

Kohtumise lõppedes sai Siim Kallas kingituseks kaks raamatut: Kirjastuses SE&JS värskelt ilmunud Puškini kakskeel­se luulekogu ning Eduard Vilde „Mahtra sõja". Muide, endine Mnemoturniiri saa­tejuht teadis täpselt, mis aastal Mahtra sõda toimus.

Sirje Endre vahendusel teame, et Siim Kallas jäi külaskäiguga rahule ja hindas siinset rahvast erksaks ja arukaks.

On tõepoolest tore kogeda, et suhtle­misel kõrgetasemeliste poliitikutega on olemas Sirje Endre nimetatud inimlik mõõde, et kõik nende seast ei käivitagi „rahvaga kohtudes" oma peas kohustus­likku sõnavahtu produtseerivat linti.