Reola kultuurimajas oli sel reedeõhtul peoperemeheks Haaslava meeskoor, külaliseks Poliskören Stockholmist. Laval lauldi mitmes keeles - meestelaulupäeva repertuaaris oli nii läti-, rootsi-, soome-, norra- kui eestikeelseid laule ja mitmeidki neist esitati ka Reola laval. Rootsi politseikoorile lisaks pakkus lustaka lauluelamuse Lõuna prefektuuri segakoor „Chorus Menticum", mille dirigendiks Kalev Lindal. Kaasa laulmaja pidutsema oli kutsutud ka Ülenurme segakoor.

Kontsert oli vaieldamatult värvikas, sisaldades nii heroilist kui punkmuusikat, lauldi mitmes keeles ja Giuseppe Verdi „Va pensiero" ooperist „Nabucco" sai nii paljude lauljate ühisesituses tähelepanuväärse võimsuse. Kurvastas ja piinlikkust valmistas, et laulumehed pidid noodikirja uurima üsna pimedas - kultuurimajas ei leidunud kedagi, kes osanuks hämarduvas õhtus tarvilised valgusallikad sisse lülitada

Publikutki väärinuks selline sündmus märgatavalt enam - nõnda mitmekesist laulurahvast ei kogune ju meie kodulavale kuigi tihti. Saati jäi info levitamine kahetsusväärselt kesiseks ja siin lendaks kivikene meeskoori kui korraldaja kapsaaeda - küllap jäi korraldussaginas ja pingelises laulude õppimise tuhinas lihtsalt ajast vajaka. Aga eks vigadest tuleb ikka tarvilist tarkust tuleviku tarbeksja kohaletulnutel oli igatahes peost hää meel. Ühise laua taga lauldi ise ja kuulati teiste laulu, rootslaste koor püüdis vahvasti meiegi laule kaasa laulda.

Külalised laulsid küll enne õhtu lõpetamiseks kokku lepitud kellaaega lahkumis-tänulaulu ning suundusid ööbimiskohta järgmise päeva tähtsaks kontserdiks välja puhkama. N.ö kohalikud lauljad pidutsesid siiski omavahel edasi, „haaslavakad" tegid tantsumuusikat ja kultuurimaja päevinäinud parketil oli jälle põhjust tantsurütmile rõõmsasti kaasa kriuksuda.

Järgmisel päeval otsis silm suure laulukaare sügavustest tuttavaid koorivorme ja kõrv nautis meestelaulu, milles väge ja värve. Tartus tehti meestelaulu rahvusvahelist ajalugu ja meie laulupoisid olid selles osalised ja tegijad - lisaks meesteleolid ju laulmas ka poistekoorid ning Ülenurme Gümnaasiumi poistekoor nende hulgas. Meie gümnaasium pakkus peo eel peavarju ja tegevust pooletuhandele laulupoisile - koolimaja staadion oli poiste meelispärusmaa ja magamisruumideks olevate klassiruumide akendes põlesid tuled ikka tsipake kauem kui pelgalt öörahu alguseni Sporditreeneritel olid täistihedad tööpäevad ja kokatädide käed pidid käima eriti kärmelt, et noorte laulumeeste kõhud kenasti täidetud saaksid. Kuuldavasti jäädi meie kooli meeskonna tööga rahule ja eks olnud seegi tegutsemine tõhus panus suure laulupeo õnnestumisse.